Kalev Kallemets • 12 jaanuar 2003

Eestist võiks saada Läänemere ?veits

Eesti ühiskonna ees on endiselt palju probleeme, kuid neile kõigile on põhimõttelised samasugused lahendused, nagu oleme näinud rahareformi, maksusüsteemi, kaubanduse ja pensionisüsteemi puhul. Kindlad ja lihtsad reeglid, mis tuginevad vabaduse ja inimese enese vastutuse väärtustel.

Tõsine probleem on noorte tööpuudus. Hetkel on see 16,6, kolme aasta parim tulemus. Masendav. See ei ole kohane Eestile, mille üks kaubamärk Hansapanga logo ripub kümneis paigus Riias ja Vilniuses. Peab olema võimalik paremini teha.

Tööandjad ütlevad tihti, et peamine nende jaoks ei olegi inimese oskused, neid on võimalik kiiresti lihttöö puhul paari nädalaga selgeks teha. Peamine on hoopis töösse suhtumine, aktiivsus ja ausus. Lihtsad inimlikud omadused, mida pole kool üksi pole võimeline õpetama.

Teiseks on puudus tööjõust, oma eriala asjatundjaist. Meie kõrgemad koolid kipuvad õpetama liiga palju universaalseid inimesi. Seega jääb ka tase kitsas valdkonnas keskpäraseks.

Omajagu süüd on ses ehk ka suhteliselt mannetul ja ümmargusel haridusdebatil, mis ei räägi niivõrd lahendustest, vaid keerleb metafooride ümber. Sellisest suhtumisest on raske lugeda välja võimet astuda vajalikke samme, kui valijad selleks volituse annavad.

Ei saa olla rahul haridusega, mis käsib tuupida fakte, kuid arendab vähe enda elu ja tööga hakkama saavat inimest. Kõik kesk- või kutsekooli lõpetanud noored peavad olema võimelised oma eluga hakkama saama.

On ilmne, et hariduse vallas on arengud olnud pehmelt öeldes nõrgad. Meie inimesed väärivad paremat. Tuleks paremini koolitada õpetajaid, tagada suurem konkurents ja selgem rahastamine üldhariduses.

Kutsekoolides tuleb õpetada erialasid, mida ka reaalselt vaja on. Seetõttu peab tihenema koostöö kutsekoolide ja ettevõtete vahel. Ettevõtted peavad andma ?tellimuse?, milliseid spetsialiste nad vajavad. Kutsekoolide juhtimisse peavad nõukogude kaudu olema kaasatud ettevõtjad. Ning me ei näe põhjust, miks kutsekoolid ei võiks lkuuluda erakätesse.

Kaaluda tasub tulumaksuvabade haridusfondide loomist, et inimesed saaksid säästa laste õpingute finantseerimiseks. See tooks pikemas perspektiivis haridusse täiendavaid vahendeid, rohkem konkurentsi, avatust ja paremaid tulemusi, mida Eesti vajab. Haridusfondide algatus sobib ka ettevõtjate ühenduste dokumentides sätestatud hariduspoliitiliste seisukohtadega. Sellised fondid toimivad laialdaselt näiteks Ameerika Ühendriikides.

Liberaalse majanduspoliitika jätkuv rakendamine tagab Eesti stabiilse ja järjepideva arengu. Oluline on säilitada lihtsalt administreeritav maksusüsteem, hoida maksud madalal. Meie eesmärk on alandada tulumaks 10ni. See on võimalik. Näiteks Venemaal on tulumaks 13.

Eesti avalik sektor tuleb moderniseerida, lõpuni viia haldusreform, kaasates seejuures aktiivselt ettevõtlust nii seaduste koostamisse, avaliku sektori moderniseerimisesse kui tööturupoliitika arendamisse.

Erakapital on kõige parem peremees, seetõttu peab jätkuma erastamine infrastruktuuri valdkonnas. Riik ei pea omama suuri maa- ja metsaalasid.

Riigi kulutused peavad olema seotud tegelikult kodanikele osutatavate teenuste ja tulemustega. See nõuab avalike teenuste tegelike hindade arvestamist, kvaliteetset planeerimist, liigse bürokraatia kärpimist, konkurentsi suurendamist teenuste osutamisel. Laustoetused ja institutsionaalne rahastamine on väär.

Meie unistus on Läänemere ?veits, mille nimi on kaubamärk kvaliteedist ja edust ning koht, kus inimesed tahavad elada, kuhu inimesed tulevad elama. Selle saavutamiseks tuleb aga edasi reformida.

Hetkel kuum