Näitus alguse algusest

Kui Tartu Ülikooli 1802 taas avati, oli Euroopa haridusideaaliks mitmekülgselt haritud ja hästikasvatatud inimene, kes pidi tundma nii kõnekunsti kui suutma end väljendada kirjas ja kunstiloomingus.

Juba aasta hiljem asutati Tartu Ülikoolis kunstimuuseum ning rajati joonistuskool, kuhu kutsuti õpetajaks Karl August Senffi Dresdenist. ?Joonistusoskust vajasid nii õpetajaks valmistuvad üliõpilased kui loodus- ja arstiteadlased, et osata illustreerida oma teadustulemusi, sest sel ajal fotograafiat veel ei tuntud. Joonistuskoolis omandati umbes 1 aasta jooksul tulevasele õpetajale ja teadlasele vajalikud joonistusoskused ning saadi õpetust gua??värvidega maalimises. Näidislehtede järgi toimunud joonistusõpetuse alusel oli nii igaüks võimeline õppima joonistama?, selgitab näituse üks koostajaid, TÜ Kunstimuuseumi direktor Inge Kukk.

?Väljapanekul, mis on TÜ Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi ühistöö, saab vaadata joonistuskooli omaaegseid näidislehti sellises järjestuses nagu tegelikult toimus kunstiõpetus 19. saj Tartu Ülikoolis. See algas lihtsamate geomeetriliste vormide kujutamise ja perspektiiviõpetusega, et käsi muutuks kindlamaks ning silm teravamaks. Seejärel joonistati koduaiast tuttavaid lilli ja vilju, mille abil õpiti kujutama valgust ja varju. Kolmanda astmena õpiti kujutama erinevaid puuliike ja maastikku, kusjuures erinevate puuliikide joonistamiseks anti täpsed juhised - kaske tuleb kujutada vertikaalse ovaalina oksad allapoole, tamme aga horisontaalse ovaalina oksad ülespoole. Näitusel saab näha ka maaliõpetuse eeskujusid ja vahetult looduses maalitud maastikke. Nende autoriteks on õpetajad K.A. Senff, A.M. Hagen ja W.F. Krüger,?

Joonistuskool oli esimene professionaalset kunstiharidust andev asutus, kust võrsus terve hulk 19. sajandi nimekaid baltisaksa kunstnikke, siinse kunstikoolkonna rajajaid ? A. Pezold, F. L. von Maydell, A. M. Hagen, E. H. Schlichting, W.F. Krüger jt, kes jätkasid oma kunstiõpinguid välismaa kunstiakadeemiates või täiendasid end läbi Euroopa kunstikeskuste rännates,

Näituse koostamine baltisaksa kunstist oli loogiliseks jätkuks Tartu muuseumide baltisaksa kunsti elektroonilise andmebaasi loomisele, mis valmis ühistööna Tartu Kunstimuuseumi teaduri Epp Preemiga,? nendib Inge Kukk.

Autor: Tiina Kolk