- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,6%39 573,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,6%39 573,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-posti kasutamine on sageli reglementeerimata
Hansapank Eesti meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul on suhtlemine e-kirja teel valdkond, mille osatähtsus Hansapanga klienditoe kogemusele tuginedes pidevalt suureneb.
Järjest enam on Hansapangal kliente, kes eelistavad oma küsimusele vastust saada e-kirja teel ega tule selleks kontorisse või ei helista. Suhtlemisvahendi valik sõltub siiski sellest, milline vahend on konkreetse probleemi või teema käsitlemisel kõige põhjendatum.
Kuna Eestis on e-posti temaatika suhteliselt uus valdkond ning sellekohased reglemendid puuduvad, kasutab Hansapank ametlike teadete saatmiseks endiselt paberkujul kirja, mitte e-kirja. Küll aga on e-kirja kasutamine levinud igapäevaste teemade käsitlemisel kui suhtlemist kiirendav ja hõlbustav meetod.
E-kirjadele vastamisel lähtutakse üldlevinud headest tavadest. Hansapanga klienditoes kehtivate reeglite kohaselt püütakse e-kirjadele vastata kahe tunni jooksul, välja arvatud eriti keeruliste probleemide korral, mis vajavad põhjalikumat käsitlemist, samuti öösel saabunud kirjadele. Klientidele saadetud e-kirjad ning teised väliskommunikatsioonis olulised e-kirjad kuuluvad säilitamisele, tähtaega ei ole kehtestatud.
Kirjade katalogiseerimise süsteemi oma e-postkastis valib iga Hansapanga töötaja ise. Küll aga on eraldi mitmele inimesele ligipääsetavad kataloogid loodud sellistel puhkudel, kui saabunud või saadetud e-kirjad on töövahendiks terve osakonna töötajatele ? näiteks klienditoes.
Regio juhatuse esimehe Teet Jagomägi sõnul kasutavad firma töötajad e-kirja kui üht olulisemat firmasisest kommunikatsioonivahendit alates aastast 1992, mil arvutivõrgudki olid eksootilised, rääkimata internetist.
Jagomägi ise lauatelefoni tänasel päeval peaaegu ei kasutagi: kõige olulisem töövahend on e-kiri, millele järgneb mobiiltelefon ning siis teised kommunikatsioonivahendid.
E-kirja teel on lihtsates küsimustes hea nõu pidada või varem kokku lepitu detaile täpsustada, arvab Jagomägi, arutelu käigus tekib protokoll iseenesest. Keerulistes olukordades seevastu kipub liiga palju arusaamatusi tekkima. Jagomägi toob näite, kui firmas arutleti teemal, kas ja missugused mobiiltelefonid peaks mobiilitarkvara arendusega tegelevatele töötajatele ostma tööandja. Küsimus tõstatati ja arutelu algas e-posti teel, kuid isegi nii lihtsa asja arutelu kiskus rappa ja ütlemised isiklikuks. Lahendus saabus viieminutilise vestluse käigus, kui kõik asjaosalised kontoris viibisid.
E-kirja ohtlikkus tuleneb Jagomäe arvates suuresti sellest, et inimestevahelistes suhetes kannab tekst umbes 8 sõnumist. Ülejäänu on kehakeele, intonatsiooni jne kanda.
E-kiri on Regios tähtis kommunikatsioonivahend ka firmaväliselt, eriti välismaaga suheldes. Uuem komme firmas on digitaalallkirjastada need e-kirjad, mis sisaldavad olulist infot, nt dokumendid ja lepingud. Et saatja tegeliku aadressi uurimine on vaevanõudev ja tüütu, võivad kurikaelad ilma digitaalallkirjata e-kirja pettuseks kasutada. ?Imelihtne on saata meil, mis paistab kui Siim Kallaselt tulnu,? märgib Jagomägi.
Kirjadele vastamise formaalseid reegleid Regios ei ole, välja arvatud firma üldaadressile tulnud päringutele. Kui algul suunati sellised e-kirjad korraga kolmele töötajale, siis selgus õige pea, et see ?ei tööta?: igaüks arvas, et küll teine vastab.
Hetkel kuum
Praegu saab üldkirjad üks inimene, kes suunab need kompetentsele töötajale edasi.
Siinkohal ka üks Regio nipp. Mitme inimese käest e-kirja teel arvamuse küsimine mingis küsimuses on üsna raske. Tavaliselt vastuseid ei tule, sest loodetakse, et vast teised vastavad. Siis võib kirja saata mitte Cc: abil, vaid Bcc: abil ja teksti algusesse kirjutada: ?Enne kui teistega räägin, tahtsin sinu käest küsida...?
Jagomägi sõnul annavad e-kirjad suurepärase võimaluse oma tegevust arhiveerida: ta hoiab alles kõik viimase 3?4 kuu jooksul saadetud, vastuvõetud ja kustutatud e-kirjad. On ka töötajaid, kes kunagi ühtki e-kirja ei kustuta (osal töötajatel on e-kirja kaustade kogumaht üle 200 MB) ? kui tekib mingi vaidlus, on võimalik vana kirjavahetus välja otsida.
Regios on levinud materjalide ja failide salvestamine e-kirja kaustades, mitte alamkataloogides failiserveris. Põhjus on selles, et kiri sisaldab peale teksti ka metaandmeid ? kellelt ja millal saadetud, millise kaaskirjaga ?, mis võivad olla väga tähtsad (näiteks ?lisatud dokument on täielik jama?). Failiserveris salvestataks ainult dokument, ilma hinnanguta ja selle andja nimeta.
?E-posti roll suhtluses on üsna stabiilne. Praegu pakub rohkem huvi, mida annab ja mida võtab sõnumitarkvara (MSN; ICQ jne) viimase kuue kuu jooksul hüppeliselt suurenenud kasutamine,? ütleb Jagomägi.
ASi Valga Gomab Mööbel IT-juhi Elgo Üksvärava sõnul kasutatakse e-kirja enam firmaväliselt kui -siseselt. ?Inimesed ei tule selle pealegi, et e-kirja võib ka firmasiseselt kasutada,? arvab ta. ?Selle asemel minnakse tehase teise otsa inimesega rääkima või helistatakse.?
Üksvärav arvab, et e-kirjal on suuri eeliseid helistamise ees, kui tegu ei ole just põletava teemaga: inimene saab vastata talle sobival ajal. Firmaväliselt on e-kirjad Üksväravale üks peamisi suhtlusvahendeid, seda eriti just laopidamise poole pealt. Suurimaks plussiks peab ta infomahukate failide vahetamist, mis annavad kümneid kordi enam infot, kui inimene telefonitsi suudaks edasi anda. Samuti on mööblitööstuses väga oluline pildiline info ? näiteks potentsiaalsele äripartnerile saab info meilitsi saata mõne hetkega, ilma et ta peaks ootama mitmeid päevi posti.
Tänaseks päevaks käibki Üksvärava sõnul potentsiaalsete välispartneritega suhtlemine e-kirja teel. Kui tulevase lepingu piirjooned on peaaegu paika saadud, minnakse näost näkku kohtuma.
E-kirjade kirjutamise reeglitele on Üksvärava sõnul küll mõeldud, aga esialgu kirjutab igaüks kirju oma äranägemisel. Samuti on iga töötaja enda otsustada, kuidas ta kirju katalogiseerib ning kui kaua ta neid alles hoiab.
E-posti kasutamises ja üldse kohalikus kommunikatsioonis peab IT-juht suurimaks puuduseks andmesideprobleeme: ?Siinkandis on väga tavaline see, mida Tallinnas või Tartus harva juhtub ? side kaob sul keset päeva tipptunnil lihtsalt ära.?
Võrumaal Verijärvel asuva saetööstuse ASi Barrus IT-juhi Vaido Otsari sõnul kasutaks firma töötajad e-kirju pidevalt, kui vaid partneritel ei oleks teised harjumused. Otsarile tundub, et meie siin Eestis oleme internetiseeritumad kui keskmised puidu- ja ehitusfirmad Euroopas. Puidutööstuses kui aastasadu tegutsenud konservatiivses valdkonnas võib rahulikult tegutseda ka 70aastaselt ning ei pruugi e-kirjadest midagi teada.
Ehkki Barruse töötajatele meeldiks kasutada enamasti e-kirja kui mugavat ja praktilist suhtlusvahendit, võib soov olla ühepoolne. Nii sõltubki välispartnerist, kas saab asju ajada eletroonilisel teel või tuleb kasutada faksiaparaati, mis ongi Otsari sõnul ehk kõige olulisem kommunikatsioonivahend välissuhetes.
Barrusel on olemas ka üldine firma e-postiaadress ning neile saabuvad kirjad jagatakse laiali vastavalt teemale. Kirjadele vastamisel ei ole esialgu mingit reglementeeritust.
Kõigis küsitletud firmades on olnud probleeme rämpspostiga. Jagomägi sõnul on põhimõtteliselt igas maililugejas spämmifilter olemas. Tegelikult on ka teine variant: spämmi filtreerib mailiserver vastavalt kirjeldatud reeglitele. Näiteks Regios on süsteemi administraator pannud üles juhised, kuidas ise defineerida rämpsposti kõrvaldavad reeglid.
Enamasti peab töötaja ise hoolitsema selle eest, et tema aadress ei satuks rämpsposti nimekirja või siis ? kui on sattunud ? vajutama ?kustuta? nuppu.
Autor: Õnne Pärl
Enimloetud
2
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele