- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,42
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toll keskendub narkovõitlusele ja Euroopa Liidule
Tolliamet keskendub tänavu narkootikumidevastasele võitlusele ja valmistab Eesti tolli ette Euroopa Liidu tollisüsteemiga liitumiseks.
Vastab tolliameti peadirektor Aivar Rehe
Mis on tolliametis muutunud peale teie ametisse asumist?
Eesti toll peab liitumisel Euroopa Liiduga (EL) saama Eurotolli liikmeks. Meie strateegia on jõuda samale tasemele ELi tolliorganisatsioonidega. Esmalt tegime struktuurimuutusi tolliameti keskuses.
Analüüsisime oma prioriteete järelevalvetegevuses ja valdkond, kus end tugevdama peame, on võitlus narkootikumidega. Seetõttu loodi tolliametis näiteks narkoüksus.
Kui tõhustame koostööd erinevate ametitega nagu piirivalve, kaitsepolitsei, politsei, maksuamet ja tarbijakaitse, siis usun, et suudame ühiskonda narkootikumide eest kaitsta.
Riikidevahelises koostöös panime rõhu Baltikumile ja Soome tollile. Selleks on riikide tollide juhid omavahel kokku saanud ja arutanud klienditeeninduse taset ning koostööd omavahel. Kuna narkovaldkonnas ei ole riigipiire, siis peavad eri maade tollid seljad kokku panema ja koostööd tegema.
Kas koostöö tähendab ka seda, et probleemid Vene piiril ja tolliga leevenevad?
See on üks eesmärk. Sellepärast püüame läbi analüüsida mõlema poole tolliprotseduure, töökorraldust piiril ja koostööd salakauba avastamisel.
Tänavu on plaanis saada kokku Vene tolli tippjuhtkonnaga .
Möödunud aasta lõpus said kokku inspektuuride juhid, kohtumisele olid kaasatud ka järelevalvetöötajad ja uurijad.
Hetkel kuum
Erinev läbilaskevõime riikide piiripunktides sunnibki omavahelisele koostööle. Alati ei ole piiri läbilaskeprobleemid seotud tööjõuga, Vene toll kontrollib oma poolel, mis on nende õigus, ja sellest tuleb endale aru anda. Tööd on probleemide leevendamisel veel palju.
Lisaks peab 2003. aastal logistika- ja transpordifirmadega läbi analüüsima tollipunktide asukohad Eestis, sest mahud langevad. See on koht, kus toll sügisel ettevõtjatega koos istub, et saada visiooni, kus on kõige optimaalsemad tollipunktide kohad.
Milline on hetkel tolli valmisolek liitumiseks Euroopa tollisüsteemiga?
Valmisolek suureneb pidevalt. Tänavu on plaanis koolitused tolliametnikele ja klientidele, alustasime sellega jaanuaris. Et liitumisaeg nihkus 2004. aasta 1. jaanuarilt 1. maile, tuleb järgmisel aastal leida aega õpitu meeldetuletamiseks.
Teiseks on olulised IT-lahendused. Brüsseli kolleegide sõnul on IT-vallas Eesti-poolne ettevalmistus väga hea ning selles suhtes probleeme ei nähta.
Liigume praegu kõigis oma tegevustes ajagraafikus. Vastavad ametid kontrollivad meid ja siiani oleme nendest positiivselt läbi suutnud tulla.
Euro majandustsoon toob kaasa kauba vaba liikumise, piirid kaovad liidusiseselt. See tähendab, et tolliprotseduuride vormistamise vajadus Euroopa-siseselt kaob, selle tulemusena koormus tolliteenusele langeb. Seetõttu tuleks ette kalkuleerida, et selleks valmis olla. Näiteks ekspordi ja impordi praegu tehtavate tollivormistuste mahust jääb alles 9?10. Raudteetransiidil, mis on suunatud peamiselt Venemaale, ei ole olulisi muudatusi ette näha, see maht jääb. Maanteetransiidil toimub langus umbes poole võrra.
Väliskaubanduse mahu languse tõttu peame tänavu koos logistika- ja transpordifirmadega leidma tollipunktidele optimaalsed asukohad.
Tolliametnikud, kes jäävad vormistama, kliendid, kes jäävad tööle kolmandate maadega, ja maaklerid peavad teadma Euroopa tollisüsteemi keerukust. Vormistus läheb keerulisemaks ja vormistuse aeg pikeneb.
Kas tolliametit hakatakse tulevikus siis Brüsselist juhtima?
Ma arvan, et siin ei tuleks nimetada vaid tolliametit, vaid tuleks vaadata kogu tol-lindust tervikuna. Eesti toll hakkab Euroopa tollisüsteemi liikmena keskenduma otsesele maksule ? tollimaksule.
Tollimaksustamises juhindume Euroopa Tolliliidu põhimõtetest ja ettekirjutustest, selles suhtes toimub juhtimine tõesti Brüsseli-keskselt.
Rahvusliku tasandi maksud jäävad aga meie otsustada, pean silmas siin aktsiise ja käibemaksu kolmandatest maadest kaupade importimisel.
ELiga liitumise päeval hakkab kehtima uus tolliseadustik. Tänasest tolliseadustikust võtame üle seadusesätted, mis on seotud tariifide või Euroopa tollisüsteemiga. Peame tagama, et seaduses ei oleks dubleerimist ja sisse jäetaks järelevalvemeetmed, mis on riigikesksed, rahvuslik poliitika.
Tollist saab nõustaja. On teil plaanis kokkusaamisi erinevate valdkondade esindajatega?
Kokkusaamised käivad juba regulaarselt. Me oleme kohtunud näiteks Õliliiduga, Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooniga, sadamaoperaatoritega, Eesti Raudteega, Kaubandus- ja Tööstuskojaga. Püüame luua pilti mõlema poole probleemidest ja muredest.
Palju tööd on veel teha piiriületuse probleemide lahendamiseks, sest sellega on seotud mitmed ametid nagu veterinaarkontroll, toll, piirivalve.
Palju tähelepanu pöörame veel Eesti transiidi südamele Muugale, kuhu on tegevuslikult koondunud umbes 60?70 Eesti tolli tegevusest. Seal kaardistame mitte ainult ennast, vaid ka kolleegametite tegevusi, et saada teada, kui palju piiriületus aega võtab. Vanasadamas ja Tallinna kesklinna sadamas toimub sama.
Veebruari keskel peaks olema selge olukord Muugal ja siis kohtume ekspedeerijate assotsiatsiooniga ning selgitame olukorda. Peab tunnistama, et oleme leidnud lisaks ametkondadevahelistele vajakajäämistele ka ekspe-deerijate endi probleeme. Koos otsime lahendusi protsessi kiirendamiseks.
Euroopa suunal on tõsine katsumus Poola piirid, kus veokid seisavad päevi. Kas olete selles vallas ka koostööd teinud?
Praegu mitte, oleme hetkel keskendunud Baltikumi suunale ja otsime siin võimalikult operatiivseid lahendusi.
Kas sellised probleemid kaovad, kui Euroopa Liitu astume?
Kauba liikumisel kaovad piirid ära ja selle tulemusena ka järjekorrad. Samas säilib kindlasti passikontroll, mis tähendab, et päris vaba liiklust piiridel ei ole.
Lõpptulemusena oleme samas seisus nagu Euroopa Liidu maad praegu: tollile jääb järelevalve funktsioon ja tollil on vajadusel õigus veok peatada ja läbivaatust teha. See ei pea olema ainult kontroll piiril, Eesti tollil on ka liikuvad rühmad, mis vajadusel peatavad riigisisesel teel mõne auto ja paluvad sellel lähimasse tollipunkti suunduda, kus läbivaatus tehakse.
Kui kaugel on elektroonilise dokumendiedastuse (EDI) projekt Eestis?
Plaan oli, et 2002. aastal tehtaks 7 kogu tollimisest elektroonselt, kuid lõpetasime aasta 9,2ga. Üha rohkem ettevõtjaid haarab tolliprotseduuridel lihtsamast variandist kinni ja on nõus oma vormistused elektroonselt saatma. Tänaseks on 65 ettevõtet selle projektiga liitunud ja 20?25 on järjekorras.
Ehkki tollivormistuste mahud langevad, jääb tollivormistus kolmandate maadega alles ning see on sektor, millele toll praegu keskendub. Näiteks Soomes moodustab elektroonne tollivormistus täna 70, Taanis 85, Euroopas 80?90 vahel. Need on tollivormistused kolmandate maadega. Meie proovime üleminekul jõuda 50ni. Lisaks liigub Euroopa elektroonse vormistuse poole.
Lisaks hakkab transiidi tollivormistus Euroopa Liidus käima ainult elektroonselt.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele