Ühtne globaalne raamatupidamiskeel

Viimasel ajal on üha rohkem olnud nii arutelusid kui ka kriitikat finantsaruandluse kvaliteedi ja tähenduse osas. Kellele meenuvad Ameerika hädad, kellele Eestist teadaolevad juhtumid. Üks on aga selge. Kõik huvigrupid on pigem ühtse globaalse raamatupidamisstandardi väljatöötamise ja rakendamise poolt kui selle vastu. Asja positiivseid mõjusid on raske ületähtsustada. Eelkõige on see finantsturgude huvi, kus kahe juhtiva standardi ? Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardite (IFRS) ja USA Raamatupidamise Standardite (US GAAP) ? vahed võivad olla vägagi olulised nii, et ühe standardi kasum võib moonduda teise kahjumiks ja vastupidi. Pensionifondide poolt oluliselt mõjutatud finantsmaailmas pole see sugugi vähetähtis argument.

Juba kolmandat aastat järjest viivad maailma juhtivad audiitorfirmad läbi küsitlust (GAAP Convergence, viimane 2002) mille eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas toimub areng ühtse globaalse finantsaruandluse standardi arendamise ja rakendamise suunas. Viimane küsitlus lõpetati 2002 a. detsembris ja tulemused said teatavaks eelmine nädal. Seetõttu olekski kohane arutada nii Eesti kohta maailma finantsaruandluse maastikul kui ka selle maastiku kujunemist tervikuna.

Kõige olulisem järeldus uuringust oli, et üle 90 küsitletud 59st riigist soovib oma finantsaruandlusstandardeid ühtlustada IFRSiga. Mõned riigid, nagu näiteks Keenia ja Küpros on juba IFRSi kohustuslikuks muutnud. Eesti liigub mööda sama rada. Alates 2003 aastast on ka Eestis õigus esitada Äriregistrisse IFRSi järgi koostatud majandusaasta aruanne. Eesti enda finantsaruandluse juhendid on sisuliselt lihtsustatud IFRSi tõlked. Sellega on Eesti selgelt IFRSi rakendajate esirinnas. Näiteks Euroopa Liidus muutub IFRS kohustuslikuks börsiettevõtetele alates 2005 aastast.

Iga positiivse suure heaga kaasnevad aga omad pisikesed vead. Skandinaavia riikides, kust pärineb enamus meie välisinvestoreid ja ettevõtete omanikke, on väljakujunenud raamatupidamise standardid, mida on kasutatud aastakümneid. On selge, et neid (inimeste harjumusi) muuta pole sugugi kerge. Näiteks on nii Soome kui ka Norra oma finantsaruandluse standarditega rahul. Mõte eesrindlikuma IFRSi rakendamisest ei leia seega tingimata ühest poolehoidu, kuna samad riigid kurdavad ka IFRSi liigse keerukuse pärast.

Praktilise poole pealt võib seega tekkida mõnikord raskusi, kui Eestis asuva tütarettevõtte finantsaruandluse kvaliteet on emaettevõtte omast ette jõudnud. Juhul kui pole tegemist avaliku ettevõttega võib olla üsna raske seletada mingi keerulise rahvusvahelise standardi sisulist eelist, kuna selle mõistmine on tihtilugu ka enda jaoks keerukas. Kuigi kiidetakse IFRSi printsiipidel baseeruvat lähenemist finantsaruandlusele, siis on kahjuks tõsiasi, et printsiibid jätavad palju küsimusi lahtiseks. Seepärast on tänaseks välja antud juba pea nelikümmend IFRSi interpretatsiooni ja avalikustatavate andmete maht aruannetes järjest suureneb. Kahjuks peab ka ilmselt siin paika tõsiasi, et mida rohkem andmeid, seda vähem informatsiooni.

Küsitletud 59st riigist ainult kolm arvas, et ühtne raamatupidamiskeel IFRSi näol neid täna ei huvita. Need riigid olid Island, Jaapan ja Saudi-Araabia. Seega võib väita, et on olemas laialdane toetus ühtse raamatupidamiskeele ehk IFRSi rakendamiseks. IFRSi omakorda üritatakse üha rohkem kooskõlastada ka US GAAPi ehk USA finantsaruandluse standarditega.

Jällegi, enamus protsesse pole kahjuks lineaarsed ja üheselt mõistetavad. Nii on ka IFRSi võiduteel mitmeid takistusi. Neist kõige olulisem on IFRS ise ehk 51 küsitluses osalenutest nimetas standardite keerukust üheks oluliseks takistuseks nende rakendamisel. Olulisuse järjekorras järgnesid takistustena veel finantsaruandluse seotus maksustamisega, erimeelsused standardite käsitluste osas, juhendmaterjalide ja kapitaliturgude piiratus jne. Unustada ei tohi ka järelkasvu. Ka ülikoolides õpetatakse IFRSi täna pigem vähe kui palju.

Kokkuvõttes võib ilmselt paralleele tuua ühe korraliku ameerika vesterni lõpustseeniga, kus kangelased päikeseloojangu suunas ratsutavad. Eesti hobu on juba ees ära kapanud, kuid loodetavasti on ka teised ratsanikud ikka samal teel järgnemas.

Hetkel kuum