Riskiarmastajale on börsil parim Klementi

Mullu suuromaniku, Soome PTA, pankroti läbi elanud Klementi uue juhatuse esimehe, riskikapitalisti Toomas Leisi sõnul käib ettevõttes praegu restruktureerimisprotsess, mille lõppedes on eesmärgiks 25 käibe kasv aastas ja 15 EBITDA (kulumi-eelne ärikasum) marginaal.

Klementi jäi eelmisel aastal Tallinna börsifirmadest suurimasse, 31,9 mln kroonisesse kahjumisse. Aasta viimases kvartalis oli kahjum 16,7 mln krooni, sest firma uus juhtkond hindas varusid alla. ?Moetööstus ei ole konjakitootmine, kus kaup laos aastate ja aasta kümnetega paremaks läheb,? lausus Leis neljapäeva õhtul Olümpia konverentsikeskusesse kogunenud Hansapanga ja LHV aktiivseimatele klientidele.

Leisi sõnul on ettevõtte eesmärgiks keskendumine ainult põhitegevusele, müüa ettevõttele kuuluv kinnisvara ning rentida endale vajalikud pinnad.

Klementi tahab viia kollektsioonid tasakaalu, et ettevõtet ei tuntaks ainult mantli- ja kostüümitootjana, vahetada kiiremini kaubavalikut ning võita tagasi PTA kliendid Skandinaavias. Leisi sõnutsi on ettevõtte ärifilosoofia, et tootmisettevõttest saab Klementi moetööstusettevõtteks, mis arendab kaubamärke naistele.

Klementi sihtturud on Põhjamaades ja Baltimaades. Kui Põhjamaades kulutatakse inimese kohta aastas rõivastele 580 eurot (9 075 krooni), siis Baltimaades vaid 131 eurot (2049,7 krooni). See annab Leisi sõnul alust uskuda, et just Baltimaadel saab kasv järgmistel aastatel olema suur. Samas tõdes Leis, et siinne tarbija on hinnatundlik, mistõttu tulevased Klementi kollektsioonid peavad olema senisest 20?40 odavamad.

Oma laienemisplaanid Kesk- ja Ida-Euroopa turule suunanud Baltika juhatuse esimees ja aktsionär Meelis Milder tõdes, et Klementi ambitsioonikad plaanid võivad realiseeruda, aga võivad ka mitte.

?Kontseptsioonina on riskikapitali Klementisse investeerimine huvitav ja ka aktsia hind on näiteks Baltikaga võrreldes atraktiivsem,? lausus investeerimispanga Suprema juhatuse liige Veikko Maripuu. Probleem on aga tema sõnul aktsia väike likviidsus. Tänavu on tema sõnul kaubeldud vaid 700 Klementi aktsiaga. ?Millest siin üldse rääkida,? lausus ta.

Maripuu sõnul suurendab Klementi atraktiivsust asjaolu, et ettevõtte riskikapitalistidest juhi on firmasse paigutanud suure osa enda raha ning teevad seega kõik võimaliku ettevõtte arendamiseks. ?Investeerimismõte Klementisse võib olla huvitav, aga madalat likviidust arvestades ei ole see ausalt öelda võimalik,? lausus Maripuu.

Leis lisas, et teatud arengufaasis on Klementil kindlasti tarvis kasvu tagamiseks kaasata lisakapitali. Seda peavad ettevõtte suuromanikud mõttekaks kaasata emissiooniga.

See võiks veidi parandada ka investorite poolt küsimusena tõstatatud aktsia praegust madalalt likviidsust.