Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Illegaalne kapital huvitub euroliidu toetusfondidest

    Globaalse konkurentsisurve tugevnemine ja üldine majanduslangus suurendab illegaalsete majandusorganisatsioonide huvi Euroopa Liidu eelarve vastu. EL nimetab varimajandust toetavat finantseerimispraktikat irregulaarsuseks ja vahest ka finantspettuseks. Eesti jaoks tähendab süvenev trend üha suurenevat vajadust jälgida eurorahade kasutamise sihtotstarbelisust ja finantseeringu läbipaistvuse pidevat tõestamist Brüsselis.
    Üldine majanduslangus peegeldub tulumäärade vähenemises sellistes valdkondades, nagu narkokaubandus, salakaubavedu, hasartmängud, relvakaubandus, inimkaubandus jms, mis seab raskesse olukorda nimetatud aladel elatust teenivad organisatsioonid. Ainukese tõusva rentaablusega valdkonnana võib viimaste aastate lõikes välja tuua prostitutsiooni. Illegaalsete majandusrühmituste jaoks on kriitilise tähtsusega alternatiivide leidmine, kuna üha suuremaid sissetulekuid on vaja kasvavate organisatsioonide üha suurenevate vajaduste rahuldamiseks ja üha hoogustuvaks tõrjeks korrakatisestruktuuride vastu.
    Hinnanguliselt 10?15 ELi eelarvest arvatakse kuluvat irregulaarsustele, mis tähendab, et raha ei lähe eelarveridadelt välja täpselt eelnevalt kehtestatud printsiipidele ja põhimõtetele. Kui suure osa irregulaarsusest moodustavad otsesed pettused, on raske hinnata, kuna pettuste puhul on eeldatav juba algne tahe raha mitteplaanitult kasutada. Lisaks sellele koguneb irregulaarsusi puudutav informatsioon Brüsselisse liikmesriikidelt, millel on igal ühel oma lähenemine ja arusaam finantskuritegevusest. Samuti saab tehinguid pettuseks nimetada alles sellest hetkest, kui konkreetne juhtum on kohtust läbi käinud ja kohus on seda vastavalt tõlgendanud. Kohtulahenditeni läheb aga pikalt aega ja tekib olukord, kus fondirahade pettusi puudutav statistika ajas oluliselt muutub.
    Kuni aastani 2000 oli täheldatav igaaastane pettuste kasv enamike eurofondide lõikes. Aastast 2001 ja 2002 on esmastel hinnangutel tegemist pettuste olulise tagasiminekuga. Selleks arvatakse olevat mitmeid põhjuseid. Esiteks on karmistatud kontrolli rahade kasutamise üle ja tõhustatud on võitlust terrorismiga. Teiseks arvatakse irregulaarsuste vähenemise üheks põhjuseks olevat järsk üleminek elektroonilisele raporteerimise süsteemile, mis muudab probleemsete finantseeringute avastamise keerulisemaks.
    Probleemsete finantseeringute uurimiseks 28. aprillil 1999. a asutatud European Anti-fraud Office (OLAF) paneb palju rõhku sellele, et tuvastada standardsed transaktsioonid ja printsiibid, mille abil Euroopa raha suunatakse varimajanduslike organisatsioonide teenistusse. Näiteks on leitud, et illegaalsete organisatsioonide teenistuses olevad fondihaldurid on oma kompetentsuselt kõrgemal tasemel ja efektiivsemad, kui tavalistes tsiviilstruktuurides tegutsejad.
    Üldine struktuurianalüüs näitab, et kui varasematel aegadel oli varimajanduslike struktuuride veepealse osana peamiselt tegemist illegaalselt teenitud summade pesemisega kaubanduses või toitlustuses, siis nüüd ollakse hakatud asutama teadusinstituute. Sellistes instituutides töötavad kõrgelt respekteeritud teaduskraadidega inimesed ja väliselt ei suuda miski eristada neid aatelistest teadusasutustest. Kuna uute teadusasutuste loomine võib olla komplitseeritud, siis suundub suur osa ?mustast kapitalist? olemasolevate teadusasutuste ülevõtmisele.
    Kokkuvõtva hinnanguna on raske välja tuua, millist koondmõju ELi rahade kasutamise irregulaarsused majandusele omavad. Juriidilisest aspektist vaadatuna pole võimalik erinevaid irregulaarsuseid aktsepteerida, kuid majanduslikust aspektist lähenedes annavad need tööd paljudele varimajanduse sektoris teenistust leidvatele inimestele, kes vastasel juhul oleks liikmesriikidele sotsiaalseks koormaks. Mida lõunapoolsem on liikmesriik, seda rohkem on varimajanduslik problemaatika päevakorral.
    Eesti seisukohalt on oluline, et algusjärgus olev erinevate fondirahade kasutamine toimuks tõrgeteta ja süsteem oleks võimalikult läbipaistev. Tagamaks eurorahade kasutamise edu pikemas perspektiivis on oluline kõigi reeglite ja dokumentaalsete formaalsuste täpne järgimine. Ja seda nii riigi kui ka iga üksiku ettevõtte tasandil. Üksikud möödalaskmised võivad statistilist pilti ebaproportsionaalselt oluliselt kogu riigi kahjuks nihutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Nõukogu loodab Eesti Energia uue juhi valida poolesaja kandidaadi seast
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Eesti Energia uueks juhiks kandideeris avaliku konkursiga 27 inimest, kellele lisanduvad sel nädalal personalifirma sihtotsinguga leitud kandidaadid, ütles riigifirma nõukogu esimees Anne Mere.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Majanduse aeglustumise tõttu langevad ülemaailmsed transpordikulud
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.
Konteinerite transpordikulud on kogu maailmas langemas, kuna merekaubandust pandeemia ajal vaevanud kitsaskohad taanduvad kiiresti. Langus võib aidata vähendada inflatsiooni ja anda signaali nõudluse aeglustumisest maailmamajanduses.

Olulisemad lood

250 miljoni euro saatus: koroonalaene saanud ettevõtetest on paar pankrotis, osa maksuvõlas Sokifirma Suva andis sisse saneerimistaotluse
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.
Ettevõtjad peavad KredExi antud koroonalaene elupäästjaks, teisalt on osa laenu saanud ettevõtjad kas maksuvõlas, saneerimisel või suisa pankrotis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.