Leidub üha enam kirjastajaid, kes ei pea oma väljaannete kaudu paljuks parandada inimeste keskkonnateadlikkust, propageerida säästvat majandusmudelit ja säästvaid eluviise ning teadvustada keskkonnaprobleeme.
Julgen prognoosida, et keskkonnaalane kirjandus saab lähemate aastate jooksul raamatuturul suhteliselt minevaks kaubaks. Massikultuuri ahnete tarbijate kõrvale tekib üha enam ka selliseid inimesi, kes leiavad aega meid ümbritseva keskkonna vaevade ja murede üle mõtisklemiseks, kipuvad otsima seoseid enda ja maailma vahel, püüavad lahti mõtestada inimese suhet loodusega. Inimesi, kes mõistavad, et me seisame suurte muutuste ajajärgu esimestel astmetel. Nad valutavad südant tuleviku pärast ning soovivad mõista, miks juhtub just nii, nagu juhtub.
Siinkohal tutvustame mõningaid trükisõnalisi võimalusi, mis aitavad ennast keskkonnaprobleemidega kurssi viia ning paremini mõista protsesse, mis meie igapäevast elu, iseäranis aga tulevikku tahes-tahtmata mõjutavad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
väljaandja: Säästva Eesti Instituuthind: 45 krooni
Säästva Eesti Instituut SEI on tõlkinud ja välja andnud maailma üheks loetumaks keskkonna- ja arenguülevaateks peetava raamatu. 2000. aastal ilmus kogu XX sajandi keskkonna- ja arenguküsimusi kokku võttev ülevaade ?Maailm aastal 1999?.
Kuigi aastanumbrid raamatutel on juba minevik, ei ole sisu sugugi vananenud. Millen-niumiväljaandena esitatud ?Maailm aastal 1999? kirjeldab, millise pagasi sai globaalne keskkond ja maailmamajandus kaasa XX sajandist.
väljaandja: Säästva Eesti Instituutkoostajad: A. Annist, M. Jüssi, R. Post, A. Ojahind: 50 krooni
Artikkel jätkub pärast reklaami
SEI keskkonnaväljaande esimene number on ?Säästva arengu sõnaseletusi?. Raamat on abiks kõigile neile, kes oma töös, õpingutes või ühiskondlikus tegevuses puutuvad kokku säästva arengu alaste tekstidega, olgu siis planeerimise, juhtimise või keskkonnaga seoses. Sõnastikku on kogutud peamiselt viimase aastakümne jooksul kasutusse tulnud mõisted. Sõnastikus on ligi 500 märksõna koos eestikeelsete sõnaseletuste ning inglis-, vene- ja saksakeelsete vastetega.
väljaandja: AS Ülo Siinmaa Gruppkoostaja: Peeter Vissakhind: 360 krooni
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raamatusse on koondatud kirjatööde kogumik, mis püüab kirjeldada ja lahti mõtestada inimese suhet keskkonna ja ühiskonnaga. Käsitlemist leiavad ka inimeste omavahelised suhted. Kogumiku koostaja ütleb, et raamatu juhtidee on leida nendes seostes sügavamat mõtet, tasakaalu ja harmooniat.
Raamat on mõeldud nõudlikule lugejaskonnale, kes võtab vaevaks muret tunda probleemide üle, mis küünivad igapäevastest askeldamistest kõrgemale. Raamatus leiduvad artiklid kutsuvad lugejat kaasa mõtlema.
?Kui see raamat ei vii ka lahendusteni, siis värsketele jälgedele peaks ta meid ikka juhatama,? öeldakse eessõnas.
väljaandja: Säästva Eesti Instituuthind: 75 krooni
Artikkel jätkub pärast reklaami
2001. aastal koostas SEI ?Maailm aastatel 2000 ja 2001? kahe aastaraamatu ? ?State of the World 2000? ning ?State of the World 2001? peatükkidest.
Selles ülevaates otsivad Worldwatchi teadlased põhiliselt vastust küsimusele, kuidas kujundada ühiskonda ja majandustegevust nii, et see ei tekitaks pöördumatuid kahjustusi maakera elu ja inimtegevust ülal hoidvatele looduslikele süsteemidele. Interdistsiplinaarse vaatluse all on muu hulgas energeetika, kolmanda maailma võlakriisi, globaliseerumise, vabakaubanduse, informatsioonitehnoloogia, transpordi ja tööhõivega seotud probleemid.
väljaandja: OÜ Kalendrikehind: üksiknumber 29 krooni, tellimisel 20 kr
Miks laevad kaovad ja kui tõsine oht on laevade uppumine Läänemeres? Mida teha energia säästuturu korrastamiseks? Küttesüsteemi valik. Veekasutus- ja veekaitsemeetmete areng viimastel aastatel, veepoliitika raamdirektiivi juurutamine. Mida saab teha vadakust ja kuidas vadakut käidelda? Millised ülesanded seab jäätmekäitlus kohalikele omavalitsustele ja millised on nende võimalused jäätmehoolduse rahastamisel? Vanade rehvide käitlemise olukord Eestis. Orgaaniliste kaubandusjäätmete kogumise ja kompostimise võimalused. Kuidas maa-ahjus vanasti lupja põletati ja kuidas seda praegu tehakse?