Viimasel ajal on rahandusringkondades hakanud levima spekulatsioonid, et Muuga sadama tollitsoonis asuvas Galvexis pole asjad päris korras. Galvexi toodangumahud ei näi kajastuvat ekspordistatistikas ja ettevõtte 45 osanik Barry Bersten müüb oma osaluse veel enne, kui tehas täielikult tööle hakkab. Samuti on tsingitud terase turul mõõn, tingituna USA ja Euroopa majanduse madalseisust.
Aasta algul lahkus ametist ettevõtte tegevjuht Toomas Tuul. Liikusid jutud, et Tuul on äri untsu keeranud. Õli valab tulle see, et Tuul pole seni ja ei soovinud ka eile oma lahkumise asjaolusid kommenteerida, öeldes vaid, et tema pole asjatundja metallitöötlemise alal.
Galvexi ameeriklasest juht Daniel Bain oli eile samas valmis kõigile küsimustele vastama. Ta ütles, et kuuldused ei pea paika. Ettevõte planeerib tegevust veelgi laiendada, seda metalli transiidiärisse. Lisaks ligi 500 000 tonni galvaniseeritud ehk kuumtsingitud lehtterase tootmisele kavandab ettevõte kokku 3 miljoni tonni terase vahendamist aastas. Selleks on kavas arendada ettevõtte logistika tugisüsteemi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Baini juttu kinnitas Tallinna Sadama turundusjuht Sven Sakkov. Tema sõnul laevad Galvexi toodanguga liiguvad. Praegu vahendab toodangut AS Refetra, ent Galvexil on plaanis endale kraanad soetada ja hakata ise kaupa laevadele laadima.
Ka Kesk-Euroopa suurima panga, Galvexi finantseerija HypoVereinsbanki esindaja Knut Hansen ütles eile, et praegu ettevõttega probleeme pole. Laenude tagasimaksmine algab tuleval aastal ja pole ette näha, et laen tagasi ei tule, lisas ta.
Daniel Bain ütles, et mõningaid tõrkeid tehase töös tõepoolest oli. Seoses jäätunud merega tuli osa laevu tagasi saata ja osa toodangut jäi seisma. ?Tõsine proovikivi oli viimase 40 aasta suurimale külmale vastu pidada,? rääkis Bain. Nüüd enam tema sõnul tõrkeid pole. Galvexit teenindavad enamasti laevad, mis võtavad korraga peale 5000 tonni kaupa, see tähendab üht laeva nädalas.
Tõrked tulid Baini sõnul ka sellest, et aasta algul käis alles tehase seadistamine. Sellega seoses tehas paar nädalat seisis, et seadmete tegevust lihvida.
Bain tutvustas eile tehast, mis haarab mitme jalgpalliväljaku suuruse territooriumi, ja näitas, kuidas sajakonna meetri pikkune ja mitmekümne meetri kõrgune terase galvaniseerimise liin täie hooga töötab. Töö on automatiseeritud, tehase kontrollruumis istus eile neli-viis meest sülearvutite taga ning jälgis videokaamerate vahendusel protsessi käiku.
Bain ütles, et aasta algusest aprilli lõpuni tootis tehas ligi 60 000 tonni kuumtsingitud terast. See teeb võimsuseks 1000 tonni päevas. Aasta lõpuks kavatsetakse jõuda poole suurema koguseni, 60 000 tonnini kuus.
Tehase juhtimise on Toomas Tuule asemel üle võtnud inglane Patrick Queen.
Kokku töötab tehases 110 inimest, neist enamik on Eestist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Bain rääkis, et veel tsinkimata teras tuleb rullidena USAst, kuna seal on kvaliteet parem. Algselt plaaniti kasutada Venemaalt ja Ukrainast pärit terast. Kaup turustatakse Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja Euroopas, samuti Aasias.
Galvex on 205 miljoni dollari ehk praeguse kursi järgi 2,8 miljardi krooniga seni suurim välisinvesteering Eestis. Veel paar aastat tagasi, enne dollari kursi kukkumist, ulatus investeeringu maht kroonides 3,8 miljardini.
Kaks kolmandikku Galvexi, endise nimega Ruma Estonia investeeringust tuli Saksa suuruselt teise panga HypoVereinsbanki vahendusel. Sündikaadis osalesid ka Banca Commerciale Italiana ja UniCredito Italiano. Viimane kattis 95 poliitilisest ja 85 äririskist. Väiksema osa investeeringust katsid Itaalia ekspordikrediidi agentuur ning Danieli, seadmete tarnija Itaaliast. 10 miljonit dollarit (140 mln kr) pani Zürich Kindlustuse filiaal Iirimaalt.
Esialgu oli projektis sees 5,5 miljoni dollariga (75 mln kr) ka Hansapank, kes kattis käibemaksu, mis on tagasi saadud. Hansapank enam Galvexiga seotud pole.