• OMX Baltic−0,19%295,87
  • OMX Riga0,03%915,88
  • OMX Tallinn−0,05%2 033,29
  • OMX Vilnius−0,16%1 204,84
  • S&P 500−0,08%6 340
  • DOW 30−0,51%43 968,64
  • Nasdaq 0,35%21 242,7
  • FTSE 100−0,69%9 100,77
  • Nikkei 2251,92%41 846,35
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • OMX Baltic−0,19%295,87
  • OMX Riga0,03%915,88
  • OMX Tallinn−0,05%2 033,29
  • OMX Vilnius−0,16%1 204,84
  • S&P 500−0,08%6 340
  • DOW 30−0,51%43 968,64
  • Nasdaq 0,35%21 242,7
  • FTSE 100−0,69%9 100,77
  • Nikkei 2251,92%41 846,35
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • 06.08.03, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kütteprojekt on omaniku nägu

Kuna väikeelamu kütte ja ventilatsiooni projekt ei kuulu eraldi kinnitamisele, võib selle koostada igaüks ? kogenud torulukksepp, iseteadlik omanik, tippu pürgiv müügimees, inseneribüroo või kütte ja ventilatsiooni eriala insener. Eelneva valiku kõikvõimalikud kombinatsioonid eksisteerivad täiesti reaalselt meie eramuehituses ning pahatihti ei rahulda lõpptulemus omanikku.
Väikemajade küte ja ventilatsioon algavad projektist, viimane algab omakorda tellija ja projekteerija esimesest kohtumisest. Praktiliselt võib projekti tellija olla kes tahes ? arhitekt, projekti üldjuht, kinnisvara arendaja, peaehitaja, torutööde ettevõtja või lõppomanik. Eesti Vabariigis on väikeelamule ehitusloa väljastamise aluseks hoone arhitektuurne projekt, mille seletuskirjas peab olema üldjoontes kirjeldatud ka kütet ja ventilatsiooni.
Eramu kütte ja ventilatsiooni projekti koostamisel on projekteerijale ainsaks seaduseks omaniku soov, tahtmine või nõudmine. Just seetõttu on projekti õnnestumise seisukohalt väga tähtis vahetu kontakt omaniku ja projekteerija vahel ? elu on korduvalt näidanud, et ainult silmast silma suudab omanik oma soovid üheselt mõistetavana projekteerijani viia ja viimane neid õigesti aduda. Kahjuks toimuvad reaalelus sellised vahetud kohtumised lootusetult hilja, alles siis, kui kütte ja ventilatsiooni projekteerija on suvalise vahendaja tellimusel ja kehtivate või aktsepteeritavate normide põhjal koostanud projekti ja tahab selle eest kokkulepitud tasu, omanik aga ei ole esitatud projektiga rahul, on võib-olla isegi tellinud projekti kohta ekspertarvamuse ning keeldub maksmast. Ideaalne on, kui omanik valib kütte- ja ventilatsiooniala nõustaja juba siis, kui arhitekt alles alustab eramu arhitektuurset projekteerimist. Väga viljastavalt mõjub kogu projekteerimis-ehitusprotsessile kütte ja ventilatsiooni projekteerija osalemine nõuandjana juba esimestel arhitekti ja omaniku vahelistel töökohtumistel, eriti kui kontakt projekteerijaga on loodud omaniku initsiatiivil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Omaniku ja kütte/ventilatsiooni projekteerija kohtumise algul selgitab omanik võimalikult selgelt ja igakülgselt projekteerijale oma soove ja võimalusi, mida viimane peab oskuslikult suunama vastavusse kehtivate normide ja eeskirjadega. Just sellel kohtumisel selgub projekteerijale tema tööülesanne ja omanikule kujuneb pilt projekteerija kompetentsusest.
Esimese etapi lõpetuseks valitakse üheskoos sobivaim kütteliik ja küttepindade liik ? kas radiaatorid, konvektorid või põrandaküte. Edasi määratakse eramu ventilatsiooniklass järgmiste võimaluste hulgast: ahikütte ning kombineeritud või õhksoojuspumba puhul tuleb valida kas klass E või D; C-, B- või A-klassi ventilatsioon tagatakse tavaliselt soojustagasti ja elektri- või veekalorifeeriga varustatud ventilatsiooniagregaadi abil.
Peale ülaltoodud põhivalikute teostamist koos omanikuga asub projekteerija koostama konkreetse eramu kütte- ja ventilatsiooni projekti, võttes aluseks väikemaja arhitektuursed plaanid, lõiked ja fassaadid. Vastavalt kehtivatele normidele, eeskirjadele ja juhenditele tuleb sooritada järgmised tööd:
üksikute ruumide ja kogu eramu täpne soojuskadude arvutus;küttekehade ühendusviisi valik, st kas ühe või kahe toru süsteem, kas vertikaalne või horisontaalne torustike paigutus;radiaatorite või muude küttepindade arvutus ja reguleerimisventiilide valik vastavalt tegelikele vajadustele;katla või mõne muu soojusgeneraatori valik vastavalt vajalikule soojusvõimsusele;tahke kütuse puhul akumulaatorpaagi mahu täpne arvutus, et tagada küttesüsteemi ökonoomne töö, piisav sooja tarbevee kogus ja võimalik ööelektri efektiivne kasutamine;küttesüsteemi paisupaagi ja selle juurde kuuluvate kaitse- ja täiteklappide valik;küttetorustiku trassi ja paigaldusviisi valik ning läbimõõtude määramine torustiku hüdraulilise arvutuse põhjal;küttesüsteemi ringluspumba ja vajadusel ka katla-akumulaatorpaagi ringluspumba valik vastavalt soojuskandja arvutuslikule hulgale ja torustiku hüdraulilisele takistusele;õhuvahetuse määramine üksikute ruumide ja kogu hoone kohta;sissepuhke õhuhajutite ja väljatõmbe õhuhaarajate valik vastavalt õhuvooludele;õhutorude trassi ja paigaldusviisi valik ning läbimõõtude määramine kanalite aerodünaamilise arvutuse põhjal;ventilatsiooniagregaadi valik vastavalt kokkulepitud õhuvahetuse klassile, vajalikule õhuvahetusele ja õhutorustiku aerodünaamilisele takistusele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Artikkel jätkub pärast reklaami

Peale eespool toodud arvutuste ja kalkulatsioonide teostamist tuleb koostada projekti graafiline osa.
Jooniste ja omaniku soovide ning eelistuste põhjal koostab projekteerija vajalike seadmete ja materjalide spetsifikatsiooni.
Kogu eelneva materjali põhjal paneb projekteerija kokku projekti, mis koosneb kolmest põhiosast ? seletuskiri, spetsifikatsioonid ja joonised.
Autor: Märt Falk

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 8 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele