- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Otsus sündis nädalavahetusel koalitsioonipartnerite nõupidamisel ning oli kantsler Gerhard Schröderi sõnul valitsuse jaoks üks raskemaid.
Pretsedenditu sammuga, mis tegelikkuses tähendab esimest korda Saksamaa sõjajärgse ajaloo jooksul pensionide vähendamist, loodab valitsus pidurdada jooksvalt finantseeritava pensionisüsteemi defitsiidi kasvu. Tegemist on osaga kokkuhoiu ja reformikavast Agenda 2010, mille eesmärk on Euroopa suurim majandus stagnatsioonist välja tuua.
Reedel kinnitas Saksa parlament rea reformiettepanekuid, mille kinnitamata jäämise korral Schröder ähvardas ametist tagasi astuda. Muu hulgas sai toetust plaan tuua ettepoole tulumaksu alandamine, millega madalaim maksumäär alaneb Saksamaal juba tuleva aasta alguses 19,9 protsendilt 15 protsendile ning kõrgeim määr 48,5 protsendilt 41 protsendile. See jätab firmadele ja tulusaajatele 2004. aastal täiendavalt kätte 15,6 miljardit eurot.
Üks suuremaid muutusi tuleb aga Saksamaa töötuabiraha süsteemis, mis on Euroopa heldemaid ja majandusekspertide sõnul peamisi põhjuseid, miks Saksamaal on kõrgele tööpuudusele lisaks ka suur pikaajaliste töötute osakaal.
Kui praegu makstakse töötu abiraha viimasest töökohast saadud palga alusel, siis uue süsteemi järgi hakkab töötu pärast 12 kuu möödumist saama abiraha, mis on kõigile üks ja võrdsustatud sotsiaalabirahaga. Lääne-Saksamaal oleks summa 345 eurot ehk 5396 krooni ja Ida-Saksamaal 331 eurot ehk 5177 krooni kuus. Uus süsteem puudutaks vähemalt pooli Saksamaa 4,39 miljonist töötust, vähendaks nende tulusid elatusmiinimumi tasemele. Neid, kes pakutud tööd vastu ei võta, ähvardab edaspidi abiraha kärpimine. Kes aga nõustuvad madalapalgalise tööga, võivad osa töötuabirahast säilitada.
Valitsus usub, et sellised meetmed sunnivad inimesi aktiivsemalt tööd otsima, vähendades koormust riigieelarvele.
Defitsiidis pensionisüsteemi rahastamiseks, kus puudujääk küünib 10 miljardile eurole, otsustas valitsus suurendada koormust pensionäridele ja jätta tööandja osa muutmata. Kuna brutopalgast läheb juba praegu 19,5 pensionideks, mis jaguneb tööandja ja töövõtja vahel, otsustas valitsus makse rohkem mitte tõsta. Selle asemel jäetaks ära tulevaks ja 2005. aastaks kavandatud pensionide tõstmine. Muidu pidanuks palgalt võetav maks pensionisüsteemi rahastamiseks tõusma tuleval aastal 20,5 protsendile. Valitsus lubab ka lihtsustada investeeringuid erapensionifondidesse ning lisada maksusoodustusi. Pensioniõigusliku ea tahab valitsus tõsta praeguselt 60 aastalt aastaks 2008. vähemalt 63 aastale. Sealt edasi tõuseks see järk-järgult 67 aastale.
Schröderi reformide esimese osa, mis puudutas tervishoiusüsteemi rahastamist ning mille järgi sakslastel tuleb edaspidi teenuste eest rohkem ise maksta, kiitis parlament heaks läinud kuul.
Saksa valitsuse reformid saavad kriitikat vasakult ja paremalt. Suur on ametiühingute vastuseis. Ent rahul pole ka parempoolne opositsioon, kelle sõnul on kavandatud abinõud majanduse ergutamiseks liiga tagasihoidlikud. Eriti vastu on opositsioon valitsuse plaanile rahastada tulumaksu alandamist laenuvõtmisega.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele