• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vannitoas olgu valgust ja ruumi

    ?Vannituba peab olema funktsionaalne ja seda peaks saama samal ajal kasutada mitu inimest,? ütleb Ralf Tamm arhitektuuribüroost Realarhitektid OÜ. Vannituba on üks tähtsamaid ruume ? sinna viib esimene külastus hommikul ja viimane õhtul. Värske tunne ei teki ainuüksi veeprotseduuridest, lisaks on vaja päikest või värskeid ja erksaid värve.
    Kitsas või muu pinna arvelt varastatud ebamäärase kujuga ruum mõjub ahistavalt. Kui vannituppa on asja ka külalisel, peab ruumi asukoha valima nii, et see ei paikneks liiga privaatses elutsoonis.
    Tuleks mõelda, kuidas pererahva isiklikud asjad võõra silma alt eraldada. Siin on abiks lihtne sirm.
    Optimaalne suurus on 7-10m2. ?Liiga suurt vannituba ehitada pole mõtet, kuigi Eestis kiputakse liialdama,? märgib arhitekt Tamm.
    Üldiselt ehitavad eestlased lihtsaid ja lakoonilisi vannitubasid, venelased armastavad sageli kulla ja kroomiga üle pakkuda.
    Kui ruumi kõrgus varieerub, tuleb projekteerida vannitoa keskpaik ruumi kõrgemasse punkti, tualettpoti ja vanni ümbruses võib lagi olla madalam.
    Hommikul on mõnus aknast pilk õue heita ja ilma prognoosida, samas on ebamugav, kui keegi saab väljast sisse piiluda. Privaatsuse huvides on parem, kui esimese korruse aknad vaiksesse aeda avaneksid. Abiks on ka korralike varjudega varustatud aknad.
    Head segistid ja kraanid on tavaliselt väga kallid, kuid kestavad ka kauem. Sellised halvad üllatused, nagu kraani tilkumine või du?ivooliku katkemine, on sel juhul harvemad külalised. Vältida tuleks aga plastikosi.
    Du?ivõtmise koht peaks olema ümbritsetud vee- ja niiskuskindlate materjalidega. Korrektselt paigaldatuna on keraamiline plaat kergesti puhastatav, veekindel ja sobib nii põrandale, seinale kui ka du?inurga viimistluseks.
    Et põrandal on keraamiline plaat jalale külm, ehitatakse vannituppa põrandaküte või kasutatakse hoopis mugavaid kummimatte. Kui puitu spetsiaalse vettpidava kattega viimistleda, saab suurepärase vastupidava vannitoapõranda. Tuleb jälgida, et põrandale sattunud vesi ei jääks sinna liiga pikaks ajaks, nii püsib puit ka niiskes ruumis hästi.
    Sageli on klassikalistes vannitubades seinad kaetud veekindlate või kergesti puhastatavate paneelidega ja selle kohal on tapeet või värv. Lisaks praktilisusele on sel ka visuaalne efekt ? ruum tundub avaram. ?Plaatimisest märksa odavam ja lihtsam on värvida kipsplaati või kasutada vinüültapeeti,? pakub sisearhitekt Priit Põldme Joonprojektist.
    Ainsad veekindlalt viimistletud pinnad peavad olema du?inurgad. Lisaks materjalile on oluline töö kvaliteet, eriti nurgad ja ühenduskohad.
    Liiga palju keraamilist plaati muudab ruumi akustikat, seetõttu ongi soovitav ülevalpool seintel kasutada pehmemaid viimistlusmaterjale või asetada seintele suurte rätikute nagid.
    Parimad on keraamiline plaat, naturaalne kivi ja teised veekindlad materjalid.
    Traditsiooniline niiske ruumi põrandakatte materjal on linoleum. Tänapäeval on saadaval palju erinevaid põrandakatteid, mis õigesti paigaldatuna sobivad suurepäraselt ja on veekindlad.
    Et tualettpoti paigaldamine otse puitpõrandale tundub hügieenilistel põhjustel ebamugav, võib poti alla panna kiviplaadi.
    Igal aastal tulevad müügile uued üha vaiksemalt töötavad ventilaatorite mudelid, mis korralikult paigaldatuna on vaevukuuldavad.
    ?Hea ventileerija on ka aken, mis võiks asetseda kas kraanikausi kohal või kõrval,? soovitab Põldme.
    Kui vannitoas tehakse iluprotseduure, peab valgus olema hästi loomulik. Poes müüakse päevavalguslampe, mille torud näevad välja küll ühte tüüpi, kuid annavad erinevat valgust. Ühe moodsa variandina soovitab Põldme keraamilise plaadi mõõtu valgusteid, mida saab seina või põranda sisse süvistada.
    Autor: Ingrid Leiner
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.