Vannitoas olgu valgust ja ruumi

Optimaalne suurus on 7-10m2. ?Liiga suurt vannituba ehitada pole mõtet, kuigi Eestis kiputakse liialdama,? märgib arhitekt Tamm.

Üldiselt ehitavad eestlased lihtsaid ja lakoonilisi vannitubasid, venelased armastavad sageli kulla ja kroomiga üle pakkuda.

Kui ruumi kõrgus varieerub, tuleb projekteerida vannitoa keskpaik ruumi kõrgemasse punkti, tualettpoti ja vanni ümbruses võib lagi olla madalam.

Hommikul on mõnus aknast pilk õue heita ja ilma prognoosida, samas on ebamugav, kui keegi saab väljast sisse piiluda. Privaatsuse huvides on parem, kui esimese korruse aknad vaiksesse aeda avaneksid. Abiks on ka korralike varjudega varustatud aknad.

Head segistid ja kraanid on tavaliselt väga kallid, kuid kestavad ka kauem. Sellised halvad üllatused, nagu kraani tilkumine või du?ivooliku katkemine, on sel juhul harvemad külalised. Vältida tuleks aga plastikosi.

Du?ivõtmise koht peaks olema ümbritsetud vee- ja niiskuskindlate materjalidega. Korrektselt paigaldatuna on keraamiline plaat kergesti puhastatav, veekindel ja sobib nii põrandale, seinale kui ka du?inurga viimistluseks.

Et põrandal on keraamiline plaat jalale külm, ehitatakse vannituppa põrandaküte või kasutatakse hoopis mugavaid kummimatte. Kui puitu spetsiaalse vettpidava kattega viimistleda, saab suurepärase vastupidava vannitoapõranda. Tuleb jälgida, et põrandale sattunud vesi ei jääks sinna liiga pikaks ajaks, nii püsib puit ka niiskes ruumis hästi.

Sageli on klassikalistes vannitubades seinad kaetud veekindlate või kergesti puhastatavate paneelidega ja selle kohal on tapeet või värv. Lisaks praktilisusele on sel ka visuaalne efekt ? ruum tundub avaram. ?Plaatimisest märksa odavam ja lihtsam on värvida kipsplaati või kasutada vinüültapeeti,? pakub sisearhitekt Priit Põldme Joonprojektist.