Juhtimise kvaliteet tõstab konkurentsivõimet

Olles selle aasta Eesti Kvaliteediauhinna võitja, sooviksin omalt poolt kommenteerida 29. oktoobril avaldatud Äripäeva ja Delovõje Vedomosti artikleid. Ei ole nõus Äripäevaga, et konkurss Eesti Kvaliteediauhind 2003 ?kukkus põhimõtteliselt läbi? ja ?vindus osalejate puuduses?. Täiesti põhjuseta on Riigikogu liikme Olari Taali väljaütlemine konkursi seosest pornograafiaga. Samuti teeb murelikuks, et 29. oktoobril ajalehes Delovõje Vedomosti ilmunud artiklis ?Konkurss kuuele firmale? esitab ajakirjanik küsimuse, et mille eest ikkagi kvaliteediauhind antakse.

Kirjutisi lugedes jääb mulje, et autoreile ei ole selge juhtimise kvaliteedi vajalikkus organisatsioonidele ning laiemalt Eesti riigile. Olen nõus, et juhtimise kvaliteet tundub spetsiifiline, keeruline, laiemale avalikkusele raskesti mõistetav.

Läti ja Leedu on juhtimise kvaliteeti kaasanud riigi konkurentsivõime tõstmise varem kui meie: Lätis on kvaliteediauhinna konkurss juba alates aastast 1997, Leedul 90-ndate keskpaigast. Leedu firmad on koguni läinud nii kaugele, et lasknud käesoleval aastal end hinnata Euroopa kvaliteediauhinna organisatsiooni EFQM hindajatel.

Kui Eesti tuli aastal 2001 välja auhinna pilootprojektiga, saime välja nende riikide nimekirjast, kel ei olnud rahvuslikku kvaliteediauhinda ? olime seal koos Albaania ja Makedooniaga. Kui võrrelda kvaliteediauhinna konkurssi näiteks palju räägitud ühiskondliku leppega, siis on kvaliteet ettevõtete kokkulepe, kuidas paremini edasi minna.

Niisiis osales sel konkursil kuus organisatsiooni, mida peetakse väheseks. Nõus, oleks võinud rohkem olla küll. Aasta varem tuli proovima 15, tagasiside saamise järel otsustasid paljud konkursi juurde tagasi tulla pärast raporti vahendusel saadud paranduste sisseviimist. Soomes osaleb konkursil 10?15 organisatsiooni, kvaliteediauhinna mudelit aga kasutab oma protsesside juhtimises üle 2000 ettevõtte.

Konkursi korraldamisele kulunud 672 000 kr ei pea ma riigile liigseks kulutuseks. See summa ei jagu nii, et ühe ettevõtte peale kulus üle saja tuhande. Summa peaks olema isegi suurem ja sisaldama sihtgruppidele juhtimise kvaliteedi tutvustamise kulutusi. Sel aastal osales kolmel seminaril üle 40 organisatsiooni, nad said alginfo, et hakata juhtimise kvaliteediga tegelema. Eri valdkondade juhtidest moodustatud konkursi kuueliikmelistesse hindamismeeskondadesse oli suur tung, sest seal osalejad said täiendada oma juhtimiskogemuste pagasit.

Kvaliteediauhinna konkursside pidamine ja seal osalemine annab meile kindluse, et olemegi head, lisaks saame objektiivset tagasisidet selle kohta, mida parandada, et saada veel paremateks. Ka aitab juhtimise kvaliteedi hindamise protsess meil end rasketeks aegadeks ette valmistada.

Autor: Asko Talu