Oktoober oli veokimüüjatele rekordkuu

Üle 16tonnise kandejõuga raskeveokite müük Eestis küündis tänavu oktoobris rekordilise 115 veokini kuus, mida on enam kui näiteks 1999. aastal kokku.

Müügi kasvu üheks põhjuseks on viimane rahvusvahelisteks vedudeks vajalike lubade jagamine enne Eesti ühinemist euroliiduga. Autovedajad viitasid rekordmüüki kommenteerides ka lihtsalt vajadusele oma autoparki uuendada.

MANi veokeid müüva OÜ Keil M.A. juhataja Margus Mängel seostas müügi kasvu CEMT-lubadega, mille saamiseks pidid firmad 1. novembriks taotluse esitama.

Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) sekretariaadi väljaantavad load annavad õiguse teha vedusid CEMT liikmesriikide vahel ning transiidina läbi nende territooriumide. Pärast Eesti liitumist ELiga jääb see kehtima mitteliikmesriikides ja Venemaal.

Ka ASi Scania Eesti juhatuse esimees Janno Karu ütles, et raskeveokite müügi kasv tänavu oktoobris on seotud CEMT-lubadega. ?Ausalt öeldes me ei uskunud, et see lubade jaotamine sedavõrd turgu mõjutab. Isegi enam kui eelmisel aastal,? nentis Karu.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ERAA peasekretär Toivo Kuldkepp ütles samuti, et uute raskeveokite ostmist on tublisti ergutanud just CEMT-lubade hankimine, mille väljastamiste arv firmale sõltub muu hulgas ka auto keskkonnasõbralikkusest ja vanusest.

Iveco veokeid müüva ASi Iv Pluss juhatuse esimees Enno Kuusk tõdes, et nende müügikasvule on aidanud kaasa Iveco osalusega liisingufirma moodustamine. Lisaks tõi Iveco nii eelmisel kui ka sel aastal turule uued mudelid. Valdavalt kasutatakse siiski ära soodsaid liisingutingimusi ? kasutusrent aitab maandada ostuga kaasnevaid riske, mis jäävad rohkem müüja kanda.

Ühest vastust küsimusele, kas raskeveokite puhul saab kõnelda ostubuumist, ei saa Kuuse sõnul siiski anda. Paljud kevadel oma ostuhuvi kinnitanud ettevõtted ootavad tema sõnul enne ära euroliiduga ühinemisega kaasnevad muudatused.

Ka Karu ütles, et enne euroliiduga ühinemist nende firma suurt müügikasvu ei prognoosi.

Lääne-Euroopas, Skandinaaviamaades ja Balti riikides veoteenust pakkuva ASi KMV tegevjuht Heiki Ohu kinnitas, et nende firma ostis kevadel 2 raskeveokit ja nüüd oktoobris veel 4, üks neist saadakse kätte alles järgmisel nädalal. Ohu sõnul on tegu veokipargi plaanikohase uuendamisega, kuid ta kinnitas samas ka CEMT-lubade jagamise mõju veokite ostule just nüüd, oktoobris.

Tänavu septembris viis uut raskeveokit muretsenud ASi Astar Transport juhatuse liige Margus Metsma põhjendas ostu pelgalt sellega, et osa veokitest tuli lihtsalt välja vahetada. Kokku on Astaril praegu 37 veokit ning peamisteks turgudeks on veod Eestist Saksamaale, Austriasse, Beneluxi maadesse, Prantsusmaale ja ?veitsi.

Oktoobris soetas endale kaks uut veokit ka AS Saue Auto, kes veab kaupa Euroopa riikidesse. Saue Auto juhataja Urmas Müürsepa sõnul oli uute raskeveokite ost kavandatud juba nende selle aasta äriplaanis ning nad on veokiparki pidevalt paari kaupa uuendanud.

ERAA andmeil on Eestis ligi 5000 rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavat raskeveokit, millest 696 on valmistatud aastail 2002 ja 2003.

Tarbesõidukite rekordmüük oktoobris oli tingitud ettevõtjate soovist maksutõusust pääseda ja ka aasta lõpu kaubanduse elavnemisest.

Oktoobris 66 tarbesõidukit, neist 55 väikekaubikut Citroen Berlingo müünud Veho Eesti müügijuht Urmas Sild lausus, et kaubikute müüki on tublisti suurendanud mitte lähenev euroliit, vaid Eesti oma seadused.

?Kuna meil on praegu kehtestatud sõiduautodele erisoodustusmaks, siis paljud firmad, ka Eesti suurfirmad, näevad kaubikuid hankides suurt kulude kokkuhoidu,? ütles Sild. ?Ma tean firmasid, kes vahetavad isegi oma osakonnajuhatajate ja muude selliste ametimeeste sõiduautod kaubikute vastu, meeldib see neile või mitte. See on peamine põhjus kaubikute müügi tõusuks sel aastal.?

Järgmisel aastal kehtima hakkav uus käibemaksuseadus motiveerib ettevõtteid näitama ametiautode kasutamist vaid ametisõitudeks. Seda põhjusel, et erasõitude puhul tuleb lisaks erisoodustusmaksule maksta oma tarbeks tehtud kulutustelt veel ka käibemaksu.

Lisaks on Silla sõnul kasvanud diiselmootoriga väikekaubikute müük, mis võib olla tingitud sellest, et ajakirjandusest on kadunud artiklid kehva diislikütuse kohta.

Citroen müüs oktoobris 66 tarbesõidukit paari hanke tõttu, mille masinad alles nüüd Eestisse saabusid. Enamik müüdud kaubaautodest läks püsiklientidele.

Paremuselt teise müügitulemusega sai oktoobris hakkama Peugeot, mis müüs 48 uut tarbesõidukit. Kommest Auto autode divisjoni müügijuhi Daniel Heina sõnul on põhjuseks mitmed kampaaniad.

Lisaks tõstsid müüginumbreid hanked, peamiselt kommunikatsiooni, toiduainetööstuse ja energiavaldkonna firmade poolt. ?Vähetähtsaks ei saa lugeda ka seda, et aasta lõpp hakkab lähenema ning kaupmeeste elus saabub hüperaktiivne periood. Mitmendat aastat järjest kasvab aasta lõpus kaubikute müük,? selgitas Hein.

Oktoobrikuine tarbesõidukimüük tegi läbi aegade parima tulemuse, osteti 374 uut tarbesõidukit. Domineerisid väikekaubikud, mida osteti 139. Tänavu on 10 kuuga müüdud kokku 2508 uut tarbeautot, see jääb vaid 138 auto võrra alla mullusele aastatulemusele.

Tarbesõidukituru kogumüügiks aasta lõpuks ennustas Hein 3000?3200 tarbesõidukit.

Autode müük kuulub maailmas olulisemate majanduse indikaatorite hulka, mida makroanalüütikud jälgivad. Yahoo Finance koteerib sõidu- ja veoautode müügi näitajat olulisuse kohalt hindega C-, seda skaalas A kuni F. See on sisuliselt sama, mis uute majade müük või keskmise palga statistika. Automüük on Yahoo Finance?i järgi olulisem majanduse tervist ja ettevõtete tugevust kajastav näitaja kui ehitusmahtude kasv, töötajate produktiivsus, tarbija võlakoormus või näiteks tööstuste tellimusmahud.