Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaat sai palgaks kliendi vara

Viljandimaa üks jõukaimaid vanaprouasid pärandas sugulaste üllatuseks oma miljoneid väärt vara advokaat Aivar Kellole. Viljandimaa Sangernebode-Raskade suguvõsa liikmed arvavad, et asi pole puhas ja kahtlustavad advokaat Kellot ameti kuritarvitamises.

Kelloga seotud draama jõudis otsustavasse järku juba 1998. a sügisel, mil advokaat tõi Inglismaalt Eestisse ühe oma jõuka kliendi, 80aastase Iris-Viktoria Raska.

Raska nägemine oli nõrk, ta suutis liikuda vaid ratastooliga ega saanud õieti telefoniga rääkida, sest kuuldeaparaat hakkas vilistama. Allkiri advokaat Kellole antud volikirjal on värisev nagu 5aastasel lapsel. Vaevalt kolm kuud hiljem pärast Eestisse naasmist suri eakas daam hepatiiti.

Seejärel said sugulased teada vähem kui kaks kuud enne surma tehtud testamendist, millest selgus, et neli maja Viljandi linnas saab omale perekond Kello. Advokaat Kellole olid määratud ka tema kontod ?veitsi pankades.

Kuigi kõik tundub olevat juriidiliselt korrektne, väidab manalateele läinud Raska vend Ivar: ?See testament on seadusevastane!?

Ivar Raska ei salgagi, et haub Kello vastu üht korralikku kohtuasja.

Proua Raska oli oma tädi Frieda Sangernebo-Baarsi kõige otsesem pärija. Pankur Baarsiga abiellunud Frieda Sangernebole kuulus Viljandis ja Tartus hulk kinnistuid.

Iris-Viktoria Raska oli kuulmise ja osaliselt liikumisvõime kaotanud sõjaaegses laevaõnnetuses. Eluaeg üksi ja viimased aasta hooldekodus elanud daam oli väga liigutatud galantsusest, mida Eesti Maja kuulutuse kaudu leitud Kello tema suhtes üles näitas.

Nüüd, tagantjärele tunnevad mõnedki sugulased süümepiinu, et lasid kõigel minna nii, nagu Kello tahtis. Neid kammitses kartus, et liigne hoolitsus võiks tunduda pärandile silmategemisena.

Perekond Kellod võiksid praegu neile sülle langenud Viljandi kinnistutega suuri plaane teha. Ent valdavalt Kellode kasuks tehtud testamendi kõrvale ilmus veel üks testament.

Raskade-Sangernebode perekonna üks liikmetest Jüri Sangernebo kuulub Eesti Suguvõsauurijate Seltsi. Frieda Sangernebo kohta andmeid otsides sattus ta 1999. a alguses arhiivis Frieda testamendile aastast 1936, mille kohe vara tagastamisega tegelevatele ametnikele saatis.

Testamendist selgus, et Frieda Sangernebo oli oma vara juba 1936. a pärandanud Viljandi naisorganisatsioonidele ja Viljandi loomakaitse ühingule.

Nähes, et vara hakkab käest libisema, läks Kello Viljandi linna kui vara tagastaja vastu kohtusse. 29. oktoobri otsusega kaotas ta ka Tartu ringkonnakohtus. Advokaat annab asja edasi riigikohtusse. Kui Kellod riigikohtus ei võida, lähevad kinnistud, mille pärast advokaat palju vaeva nägi, riigile.

Kolmest majast kõige väärtuslikum aadressiga Tartu mnt 14 asub Viljandi keskel peaaegu Grand Hotelli vastas. Alumisel korrusel pesitseb Longfordi-nimeline kõrts ja ülejäänud osas hoonest asuvad korterid.

Maja üks põlisasukatest Heljo Egel ütleb, et hoone vajaks tegelikult korralikku remonti ja korra prantsatas alla tänavale tükk räästakastist. Õnneks öösel, kui keegi ei juhtunud kõnniteel käima. Üüri maksavad elanikud advokaat Kellole.

Lisaks Tartu mnt 14 hoonele määrati testamendis Kellodele veel kinnistud Posti 21a, Posti 26 ja 26a pluss arved ?veitsi pankades, milles olevad summad testamendis ei kajastu.

Ülejäänud kinnistud kokku kuue aadressiga, neist kaks Viljandis ja ülejäänud Tartus jagas pr Raska oma Inglismaa sõprade Heljo Blandi ja Paul Damien Lundi vahel.

?Ega kohtuotsus ei ole kommenteerimiseks,? räägib advokaat Aivar Kello. ?Kolmas instants ju veel olemata, nii et asi veel poole vinna peal.?

Kes te olite proua Raska jaoks?

Sõnaaher advokaat peab pika pausi. Ta nõustub lõpuks, et kirja võib panna ?perekonnasõber?.

Advokaat Kello ütleb, et ei ole pidanud kinnistutega veel mingeid plaane: ?See olnuks laskmata karu naha jagamine.?