Mihkel Pärjamäe • 30. november 2003 kell 22:00

Uus aeg nõuab uut juhti

Viimastel aastatel trendiks muutunud tippjuhtide väljavahetamine on märk sellest, et teatud ajajärk Eesti ettevõtete juhtimises on läbi saamas. Ajalehtedest loeme tuntud tippjuhtide lahkumisest, samal ajal toimuvad kindlasti ka juhtide vahetused väiksemates ja tähelepanu alt välja jäänud ettevõtetes. Millised on selle protsessi põhjused ja tagajärjed?

Kõige üldisem põhjus on muutused turgudel, sellest tulenev konkurentsi tihenemine ja omanikele muret tegevad ettevõtte tulemused. Tihenevas konkurentsis selgus, et paljud juhid ei ole juhtimisprofessionaalid ? juhitööks vajalikud kompetentsid ei ole piisaval tasemel. Eduka ettevõtte juhtimine on meeldiv, rasketel aegadel otsuseid teha aga hulga ebameeldivam ja raskem. Juhiks on saadud tihti ajal, kui tegutsemine turgudel oli veel suhteliselt lihtne. Eestis on palju väl-japaistvaid juhte, kuid Eestis ei ole palju häid juhte.

Omanikul, nõukogul ja juhatusel on erinevad funktsioonid. Tippjuht ei saa vastu võtta otsuseid, mis on nõukogu või omaniku pädevuses. Meie ajalooline kogemus on mõjutanud eelkõige inimesi, kes omavad juhtimiskogemust sotsialistlikust asutusest. Kuid seesama kultuuripärand koos väärtuste süsteemiga antakse edasi sotsiaalse mälu kaudu. Sotsialistlikus ettevõttes kehtisid teised reeglid kui turumajanduses ? tihti, tänu suhetele, oli tippjuht ettevõttes ainuvalitseja, kellele olid ?lubatud? privileegid, mis juriidiliselt ei olnud lubatud. Tippjuht oli ettevõttes peremees ja töötajad sulase rollis. Mitmed tippjuhid kipuvad ka tänapäeval tegutsema nii, nagu oleksid töötajad ja ettevõte tema oma. Juht peab olema ettevõttes huvigruppide vajaduste tasakaalustaja ja jätma isiklikud ambitsioonid ettevõtte huvide varju.

Mõni aasta tagasi tõi Fontese läbiviidud uuring välja Eesti juhi eripära võrreldes Lääne juhtidega ? Eesti juht ei pööra tähelepanu inimeste arendamisele. Eesti juht elab endiselt usus, et kõige olulisemad väärtused on raha ja kinnisvara. Sellise tõekspidamisega kahjuks tänapäeval konkurentsis läbi ei löö. Ettevõttes on kõige olulisemad inimesed, turul on olulised kliendid, konkurentsis konkurendid. Juht peab leidma konkurentsieelise ja realiseerima selle inimeste arenguga. Kui paljud seda oskavad? Probleem algab sellest, et juht ei usu, et tema arengust sõltub ettevõtte areng. Mitte pankades, valituses, töötajate initsiatiivis või ELis, vaid juhi enda arengus on ettevõtte edukus kinni.

Juht on kindlasti tugevama pinge all kui reatöötajad. Paljud juhid tunnistavad, et elu ei ole sugugi nii ilus, kui tahaks. Depressioon, pinged, mürgised emotsioonid, millega tuleb hakkama saada, kurnavad. Juhid vajavad eneseanalüüsi ja toetust. Paraku on vähesed valmis nõustaja juurde minema.

Juhi töö on kompromisside kunst. Kompromisse tuleb teha iga hetk ? suhtlemine inimestega on alati kompromiss iseenda ja teiste huvide vahel, iga muutus on kompromiss vana ja uue lähenemise vahel, uus strateegia on kompromiss vana mõtteviisiga. Kompromiss on ka nõukogu otsuste aktsepteerimine, kui ei suuda veenda oma otsuse eelistes.

Koostöövõime on tänapäeval populaarse emotsionaalse intelligentsuse üks osa. Hea juht ei välista kellegagi koostööd. Kui mina küsisin 90ndate alguses Inglismaa hotelliketi tegevjuhilt nõu, kellega koostöösuhteid arendada, oli tema vastus ? allilma ärimeestega. Tippjuhi kogemus ja Cambridge?i ülikooli haridus andsid põhjuse uskuda, et need inimesed saavad tulevikus edukaks ? järelikult tuleb teha koostööd. Mõjukad juhid teevad koostööd kõige erinevamate inimeste ja organisatsioonidega. Koostööd tuleb teha omanike ja ametiühingutega, avaliku sektori ja eraettevõtetega. Kokkuvõttes tähendab see ülimat paindlikkust, parimat suhtlemisoskust, enesekindlust ja ka sallivust erinevuste suhtes.

Juhitöö nõuab teadmiste kõrval oskusi, millest paljud arenevad töö käigus. Kogemuste puudumist ei saa asendada raamatute lugemisega või õppimisega ülikoolis ? ka need on vajalikud, kuid ei asenda kogemust. See, et vastutusrikkas ametis eeldatakse teatud vanusepiiri ületamist, on põhjendatud. Turumajandus Eestis on arenenud napilt üle kümne aasta ? me ei saa öelda, et meil on piisav kogemus turul tegutsemiseks. Tõeline tippjuht peab olema läbi elanud nii kergeid kui raskeid aegu, miks mitte ka pankroti. Kogemuste omandamise käigus ei tohi unustada enesearengut ? kogemus ilma analüüsi, järelduste ja uute ideedeta on arengu puudumine, nii nagu on seda ka kogemuseta teoretiseerimine.

Hetkel kuum