Tõnis Arnover • 8. detsember 2003 kell 22:00

Venemaa valis karmi korra

Venemaa pühapäevased duumavalimised võitis president Vladimir Putinit toetav Ühtne Venemaa, mille valimisloosung oli ?Tugev ja ühtne Venemaa?. Selle 2001. a kahe tsentristliku erakonna ühinemisel loodud partei tuumiku moodustavad ministrid, riigiaparaadi bürokraadid ja poliitikasse läinud ärimehed.

Valimiste üks suuremaid üllatajaid oli Vladimir Žirinovski, kelle populaarsus oli viimastel aastatel jätkuvalt vähenenud. Ehkki Žirinovski on tuntud oma ekstremistlike seisukohtade poolest, toetas tema juhitav Liberaal-Demokraatlik Partei (LDP) eelmises duumas selgelt Kremli positsioone. Nüüd sai LDP kolmanda tulemuse, kaotades ülinapilt kommunistidele.

Eelmiste valimistega võrreldes poole vähem hääli saanud kommunistide kehvas tulemuses oli ?süüdi? Isamaa, mis napsas tervelt 9 protsenti valijate häältest. See erakond loodi Kremli algatusel alles septembris just selle plaaniga, et tõmmata kommunistide toetajaid Putini leeri. Partei valimisprogrammis rünnati muu hulgas teravalt oligarhe ning nõuti riigile kuni 520 miljardi krooni suuruse kompensatsiooni maksmist viimase kümnendi liigodava erastamise eest. Erastamisplaani põhiautori Anatoli T?ubaisi, kes on Paremjõudude Liidu üks liidreid, soovitas Isamaad juhtiv duuma endine väliskomitee esimees Dmitri Rogozin aga vangi panna.

Väga õnnetult läks valimistel paremerakondadel ? Jablokol ja Paremjõudude Liidul ?, mis ühinenuna võiksid olla arvestav jõud, kuid nüüd jäid esmakordselt mõlemad viieprotsendilise parlamendikünnise taha.

?Nende duumast väljajäämine on katastroof,? ütles tuntud Venemaa poliitika analüütik Andrei Piontkovsky. ?See muudatus on seda murettekitavam, kuna täpselt samalaadne muudatus on juba toimunud Kremli administratsioonis.?

Jabloko liider Grigori Javlinski ütles, et Ühtse Venemaa aitasid võidule valitsuse määratu toetus ja raha.

Paremjõudude Liidu liider ekspeaminister Boriss Nemtsov võttis valimistulemused kokku sõnadega: ?Uues duumas on laialdaselt esindatud natsionalistlikud sotsialistid ja parteibürokraadid. Enamus kuulub seega neile, kes soovivad politseiriiki, kodanikuvabaduste piiramist ja sõltumatu kohtusüsteemi lämmatamist.?

Renaissance Capitali peastrateegi Roland Nashi sõnul Putin nüüd ilmselt süvendab riigi sekkumist majandusse, nagu toimis Malaisia ekspeaminister Mahathir Mohamad. ?Ühest küljest tähendaks see firmadele riigi suuremat järelevalvet, kuid teisalt kaoks Metsikule Läänele iseloomulik ebakindlus ja röövkapitalism,? ütles Nash.

Teised analüütikud avaldasid kartust, et Putin ei suuda vastu seista jõustruktuuride esindajatele, kes on valitsusaparaadis oma positsioone järjest tugevdanud. Selle tagajärjel süveneks autoritaarne juhtimine, sisepoliitikas kahaneks demokraatia ning välispoliitika muutuks veelgi agressiivsemaks. Viimase aja sündmustest näitavad seda Venemaa tüli Ukrainaga Tuzla saare pärast ning aktiivne sekkumine Moldova ja Gruusia siseasjadesse.

?Ühtse Venemaa, LDP ja Isamaa tugev tulemus näitab, et natsionalistid on tõusuteel ja mõjutavad tugevalt Venemaa järgmise nelja aasta poliitikat. Kui Venemaa tahab tugevdada demokraatiat ja lõimuda läänega, siis peaksid kaks viimatimainitud erakonda poliitikast kaduma, mitte muutuma tugevamaks,? ütles Stanfordi ülikooli Venemaa ekspert Michael McFaul.

Hetkel kuum