• OMX Baltic−0,03%290,97
  • OMX Riga−0,21%909,41
  • OMX Tallinn0,23%1 890,56
  • OMX Vilnius−0,29%1 256,57
  • S&P 5000,26%6 840,2
  • DOW 300,09%47 562,87
  • Nasdaq 0,61%23 724,96
  • FTSE 100−0,44%9 717,25
  • Nikkei 2252,12%52 411,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,13
  • EUR/RUB0,00%93,68
  • OMX Baltic−0,03%290,97
  • OMX Riga−0,21%909,41
  • OMX Tallinn0,23%1 890,56
  • OMX Vilnius−0,29%1 256,57
  • S&P 5000,26%6 840,2
  • DOW 300,09%47 562,87
  • Nasdaq 0,61%23 724,96
  • FTSE 100−0,44%9 717,25
  • Nikkei 2252,12%52 411,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,13
  • EUR/RUB0,00%93,68
  • 09.12.03, 08:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Põlevkivikeemia ründab uue vaiguga välisturge

Viru Keemia Grupp (VKG) loodab uudse tehnoloogiaga toodetud epoksüüdvaiguga väärtustada põlevkivi ning suurendada põlevkivikeemia toodete müüki välisturgudel.
Asjatundjad on juba aastaid rõhutanud, et põlvkivi tuleks pigem rohkem väärtustada keemiatööstuses, kui seda lihtsalt elektri tootmiseks ahju toppida. Põlevkiviõli tootmisel on aga suur hulk väärtuslikke keemilisi ühendeid seni suhteliselt odava hinna eest põlevkiviõlina maha müüdud, kirjutab Postimees.
Samas on põlevkiviõlis peituvast ligi tuhandest keemilisest ühendist VKG arendusjuhi Jaanus Purga sõnul majanduslikult mõttekas eraldada 15-20 peamiselt fenoolset ühendit, mille segude müügil teenib VKG üle kümne korra kõrgemat hinda kui tavalise põlevkiviõli müügist.
«Tänavu valminud tehnoloogiaga, mis võimaldab toota epoksüüdvaiku EPOXY-ART, on VKG pikendanud veelgi põlevkivikeemia väärtusahelat,» rääkis Purga. Epoksüüdvaik peaks kasutust leidma epovärvide, katte- ja kaitsematerjalide, liimvaikude ja põrandasegude tootmisel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

«See sobib hästi kasutamiseks keerulistel keskkonnatingimustes - näiteks laevakerede katmisel, lennukikere detailide valmistamisel, elektrotehnikas kuumuskindlates korpustes ning puidust kandekonstruktsioonides,» lausus Purga.
Kui tavapäraste epovaikude tarbimine ulatub Purga sõnul maailmas 700 000 tonnini aastas, siis uued epoksüüdvaigud konkureerivad tehisvaikudega, mida toodetakse maailmas vaid ligi 50 000 tonni aastas.
2005. aastal plaanib VKG toota ligi 3000 tonni epoksüüdvaiku, mille müügist loodetakse teenida ligi 200 miljonit krooni. Uude tehnoloogiasse kavandatakse investeerida kümneid miljoneid kroone.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele