Peeter Raidla • 15. detsember 2003 kell 22:00

Kaasiku selja taha peituv miljonite omanik selgumas

Maja praegune formaalne omanik on vandeadvokaat Viktor Kaasik, ent eelmisel nädalal läks vormistamisele Pärnu mnt 10 kinnistu müük välisfirmale. Täpsemalt öeldes vormistatakse seda kinnistut omava osaühingu Baltin ainsa osaku müük. Kaasiku kinnitusel ootasid paberid notari juures juba ammu vormistamist ning tehing seisis siiani selle taga, et äriregister ei võta vastu välisfirma ingliskeelseid asutamisdokumente, vaid nõuab nende eestikeelset tõlget.

?Välisfirma nimi ei ütle teile ega ka kellelegi teisele midagi. Selle saate teada siis, kui paberid jõuavad äriregistrisse,? ütles Kaasik. ?Pealegi ma ei saa seda teile praegu öelda, minu klient küsiks kohe, ega ma lolliks ei ole läinud.?

Läinud aasta aprillis kinnistu (täpse aadressiga Pärnu mnt 10/ Müürivahe 22/Suur-Karja 23) ostnud OÜ Vemarro läheb Baltini kui omaniku otsusel likvideerimisele. ?Ma pean ju kuidagi oma klienti kaitsma,? märkis Kaasik, viidates asjaolule, et maja endise rentniku ASi Elias hagiavaldus kinnistu müügi tühistamise nõudes pole saanud kohtulahendit. Ehk kinnistu müük Vemarrole pole seni õiguslikku kinnitust leidnud.

Ehkki Kaasik on korduvalt kinnitanud, et tegutseb Vemarros ja Baltinis oma kliendi huvides, muutus Kaasik Baltini omanikuks kui eraisik. Sisuliselt toimus tema kui advokaadi ja tema kui eraisiku kahestumine, etendades oma kliendi jaoks sisuliselt tegeliku omaniku varjaja ehk nn tankisti rolli.

Kaasik ise selles probleemi ei näe, viidates õigusabilepingule oma kliendiga. ?Ostsin Baltini riiulilt selleks, et osaleda Keila-Joa suvilakompleksi ostupakkumises,? põhjendas ta. ?Et Baltini pakkumine jäi alla, jäi firma lihtsalt seisma, kuni tekkis uus vajadus, seekord Vemarro osakute ostmiseks kliendi jaoks.?

Ka advokatuuri kantsler vandeadvokaat Rein Kiviloo ei näe probleeme selles, kui advokaat muutub aktsionäriks. ?Advokaat võib olla nagu iga teinegi inimene äriühingu omanik. Selleks et advokaat saaks olla väljaspool advokaadibürood mõne ettevõtte juhatuse või nõukogu liige, peab ta saama advokatuuri juhatuse nõusoleku,? selgitas Kiviloo. ?Selle andmisest võib keelduda, kui ettevõtte tegevus ei sobi kokku advokaadi kutsealaga. Aga ma ei oska nimetada ühtegi sellist ettevõtet, võib-olla tuleks keeldumine kõne alla näiteks lõbumaja puhul.?

400 000kroonise aastapalgaga vandeadvokaat Viktor Kaasik suudab ehitada kümnemiljonilisi maju ja teha sadadesse miljonitesse ulatuvaid pakkumisi magusatele kinnistutele.

Viktor Kaasik on tuntuks saanud paljude kohtuvaidlustega, millest suure osa moodustavad protsessid, kus ta on esindanud õigusjärgseid omanikke. Piisab, kui meenutada Lutheri tehase ja hotelli Palace õigusjärgsete pärijate esindamist. Tõsi, nii mõnigi õigusjärgne omanik on asunud hiljem hoopis Kaasikut ennast süüdistama.

Samas on ta esindanud ka riiki näiteks kurikuulsa 10 miljoni dollari protsessis ning üks tema praegusi kliente on Skoone bastioni aluse maa rentnik, kelle taha võib jääda nii sinna kavandatud taanlaste tivoli kui ka ideena väljapakutud ooperiteatri ehitus. Neid vaidlusi, kus mängus kümned, et mitte öelda sajad miljonid kroonid, on Kaasiku praktikast tuua veel rohkesti. Samas ei paista sealt kusagilt välja kümned miljonid kroonid, mis Kaasik on suutnud oma kinnisvarasse paigutada. Eriti kui võrrelda seda tema paljude kolleegide äriregistri andmetel teenitud miljonitega ja oluliselt kahvatuma elulaadiga.

Ka Viktor Kaasiku legaalne äritegevus on kokkuvõttes andnud küll positiivse, ent mitte särava tulemuse. Pigem kuulub ta nende hulka, kelle peaaegu kõik kinnisvaraprojektid on pannud ajakirjanduse kihelema. Olgu see siis Tallinna üks suuremaid ühemehelosse Pirita teel, ehituskeelutsooni rajatud eramu Harjumaal, pakkumise tegemine Keila-Joa suvilakompleksile või Tallinnas Pärnu mnt 10 asuva kinnistu kummaline ost-müük.

Vabandust, seda viimast ei ostnud ega müü mitte eraisik Viktor Kaasik, vaid advokaat Viktor Kaasik. Tundub, et varjudes kaitsva advokaadikilbi taha, on võimalik avalikkusele kõikvõimalikku häma ajada.

Advokatuuriseadus ütleb selle tegevuse kohta küll segaselt, aga siiski mõtet aimatavalt nii: ?Advokaat arvatakse advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui advokaat on /---/ nimetatud ilma advokatuuri juhatuse loata /---/ ettevõtja esindusõigust omavaks osanikuks.?

Et Kaasik on endiselt vandeadvokaat, võib arvata, et advokatuuri juhatus on sellelaadse tegevuse üksmeelselt heaks kiitnud. Järelikult võib advokaat külvata sadu miljoneid kroone näiteks Tallinna vanalinna ja selle kokku osta, kusjuures kellelgi pole õigust teada saada, kes selle raha taga on ning kas see on puhas või pisut määrdunud. Vastamisest keeldumiseks piisab, kui öelda, et ?ma olen ju sõlminud õigusabilepingu?.

Tundmatuks jääda sooviva advokaadi sõnul on Viktor Kaasik väga rikas inimene, kelle rikkus ei tulene aga advokaadipraksisest, vaid muust äritegevusest. Allikas ei pea tõenäoliseks, et avalikult laia elustiiliga Kaasik saaks oma tulud mingil varjatud moel. Samas on selge, et advokaadina teenib Kaasik vaid väikese osa oma sissetulekutest.

Ainuomanik Viktor Kaasik. Viimase viie aastaga (1998?2002) on teeninud ühtekokku 450 000 krooni kasumit. Dividende ei ole maksnud. Kaasiku palk on selle aja sees kasvanud 250 000 kroonilt 410 000 kroonile aastas. Büroo tegevus on varasema võrreldes suhteliselt kokku kuivanud.

Sama aja sees on maksnud osaühingule V. Kaasik & Partnerid kokku 10,8 miljonit krooni ruumide, mööbli, kontoritehnika ja auto rentimise ning saadud konsultatsioonide eest. Lisaks andnud samale osaühingule ka 1 miljon krooni pikaajalist laenu. Mingit materiaalset vara ise ei oma, ka pole võtnud pangalaenu.

Ainuomanik Viktor Kaasik. Aastail 1998?2002 teeninud kasumit ühtekokku 0,9 mln kr. Dividende pole makstud. Koos eelnevate perioodiga on jaotamata kasum kokku 2,5 mln kr. Valdava osa käibest annavad teenused Viktor Kaasikuga seotud äriühingutele. Sai 2002 pankadelt kokku 7 mln kr laenu. Rendib Tallinnas Jõe tänaval kontoripinda, millel muu hulgas tegutseb ka Kaasiku advokaadibüroo. Osaühingu bilansis on ka sõiduautod, mida Kaasik ja tema lähikondsed kasutavad. Põhivara hulka on arvatud ka ligi 0,5 mln kr eest maale.

On saanud advokaadibüroolt 1 mln kr laenu ja teist sama palju Kaasikult kui eraisikult.

OÜ Vemarro ainuomanik on OÜ Baltin, mille ainus osa kuulub eraisik Viktor Kaasikule (mingil ajahetkel oli omanikuks ka Kaasikule kuuluv East-West Consulting). Vemarro omas kinnistut Pärnu mnt10/Müürivahe 22/Suur-Karja 23, mille erastamise korraldajaks oli Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutusega sõlmitud lepingu kohaselt Kaasiku advokaadibüroo. Kinnistu müüdi Vemarrole 2002 aprillis 80,1 mln kr eest ning Baltin omandas Vemarro kõik osakud aasta hiljem 155 mln kr eest.

Tänavu oktoobri lõpus otsustas Baltin kui ainuomanik Vemarro tegevuse lõpetada ja algatas likvideerimismenetluse. Kinnistu omanikuks sai OÜ Baltin.

Baltin avaldas tänavu kevadel Keila-Joa suvilakompleksi ostusoovi, pakkudes selle eest 35 mln kr.

(endine V. Kaasik & Partnerid Konsultatsioonide AS)

Ainuomanik Viktor Kaasik. 2002. aasta majandusaruanne on äriregistrile esitamata, samas suvel 2003 on esitatud teistkordselt 2001. aasta aruanne. 2002. aasta kevadel juhtis audiitor Kaasiku tähelepanu asjaolule, et aktsiaseltsi netovara on väiksem kui pool aktsiakapitalist ja et vastavalt äriseadustikule tuleb probleemi lahendamiseks kokku kutsuda aktsionäride erakorraline koosolek vajalike meetmete rakendamiseks. Puuduvad andmed selle toimumise kohta. Äriregistril on praegu õigus teha aktsiaseltsile hoiatus ettevõtte sundlõpetamise kohta, kuid seda pole tänase seisuga veel tehtud.

Viktor Kaasik omandas 1998. aastal kinnistu Eesti Näituste ASilt. Käesoleval aastal sai kinnistu omanikuks Kaasiku 4aastane tütar Sharon. Eelnevalt kustutati kinnistule seatud hüpoteegid. Kinnistu on praegu müügis 23 mln krooniga.

Viktor Kaasik omandas Haapses 2001 lõpus ? 2002 alguses esialgu enam kui 11,6 hektarit, millest ligi 9 hektarit on edasi müüdud. Kaasikule kuuluvale kinnistuosale on seatud ligi 8 mln kr ulatuses hüpoteegid. Keskkonnainspektsioon on esitanud halduskohtusse taotluse Kaasiku juba valminud eramule antud ehitusloa tühistamiseks (põhjuseks maja asukoht rannaäärses ehituskeelutsoonis), otsus tehakse 22. detsembril.

Selle aasta kevadel ostis Viktor Kaasiku firma 155 mln krooniga firma aktsiad, kes oli aasta varem erastanud Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuselt Pärnu mnt10/Müürivahe 22/Suur-Karja 23 asuva kinnistu. Tookord oli müügihind peaaegu kaks korda väiksem, 80 mln krooni. Erastamist nõustas juriidiliselt Viktor Kaasiku büroo, kelle töö oli muu hulgas hinnata võimalusi kinnistu rendilepingute muutmiseks. Nagu selgus aasta hiljem, oli omanikele kahjulikud rendilepingud võimalik lõpetada ning sellega kerkis ka kinnistu hind kahekordseks.

Hetkel kuum