16. detsember 2003 kell 22:00

Hea segisti säästab poole veest

Kaasaegsed segistid on küll kallimad, kuid võimaldavad veetarbimist paremini kontrollida.

?Ega üleliigne vesi ju paremini pese,? möönab AB Gustavsbergi Eesti esinduse projektijuht Mihkel Tamm. Rootsi Katse- ja Uurimisinstituudis tehtud uuring näitas, et vanade köögi- ja vannitoasegistite vahetamine kangsegistite vastu vähendas veekulu 25 kuni 50 protsenti.

Kahe keeratava nupuga segistitele on viimasel ajal lisandunud kauplustes moodsamad süsteemid, mis asjatundmatu kasutaja kohmetuks teevad, sest teinekord puuduvad külma- ja kuumaveenupud sootuks. Lisaks tarbija mugavusele võimaldavad need tavapärasest kallimad kraanid ka kallist vett kokku hoida ja sobivad seetõttu just ühiskondlikesse ruumidesse.

Esimese suurema veesäästu saavutab juba sellega, kui vahetada tavaline kahe nupuga segisti kangsegisti vastu. Kui esimese puhul on veekasutus üle 20 liitri minutis, siis kangsegistitel jääb see vahemikku 6?12 liitrit. Lisaks on mõnedel kangsegistitel veetarbimise piiraja või säästunupp, mille abil saab reguleerida segistit läbiva vee hulka.

Säästunupuga kangsegisti piirab näiteks sooja vee kasutamist sel moel, et ei lase segistit täies ulatuses avada. Selline segisti töötab reeglina 60?70% jõudlusega. Et saavutada täisvõimsust, peab segistil vajutama säästunuppu ja hoidma linki pidevalt ülemises asendis. Osal sellist tüüpi segistitel on nupp asendatud vedrumehhanismiga.

Säästunupuga segistitel on tavaliselt ka termostaat, mis aitab vähendada soojuskulu. Näiteks on võimalik reguleerida segisti nii, et sealt üle 40kraadist vett ei tulegi, sest tavakasutuseks on 40kraadine vesi paras. Tulisema vee saamiseks tuleb kang lükata üle piiraja või vajutada säästunuppu. Oras OY turundusassistent Reet Sulu soovitab säästunupuga segisteid kasutada näiteks väikelastega peredes. ?Väikeste lastega peredes on säästunupuga segisti hea just sellepoolest, et kogemata ei saa lasta liiga kuuma vett,? ütles Sulu.

Odavamate säästunupuga valamusegistite hinnad algavad 1115 kroonist, du?isegistitel 3600 kroonist.

Teine levinum segistitüüp on survenuppsegisti, mis pärast kraaninupule vajutamist annab 10?60 sekundit külma vett. Kui soovitakse, et sellist tüüpi kraanist saaks ka sooja vett, tuleb sellele osta juurde seguventiil.

Kodustes tingimustes võiks survenuppsegisti kasutamine tulla kõne alla du?i puhul või siis, kui sooja vett saadakse elektriboilerist. ?Lapsed unustavad tihti kraanid lahti,? nentis ASi FEB müügikonsultant Aarne Lintnermann. Siiski soovitab ta kasutada survenuppsegisteid pigem avalikes ruumides ja ettevõtetes.

Saadaolevatest segistitest on kõige säästlikum ja kallim elektrooniline segisti, mis annab vett, kui segistiga ühendatud fotosilm on registreerinud liikumise. Selline valamusegisti ainult külma vee tarvis maksab keskmiselt 3300 krooni ning koos segamisventiiliga 4100 krooni.

Oras OY turundusassistendi Reet Sulu sõnul on need segistid head eelkõige oma hügieenilisuse poolest, sest nende kasutamiseks ei pea segistit kätega puudutama. Elektrooniline segisti annab kangsegistiga võrreldes veesäästu 30?50% ning vee soojendamisel energia kokkuhoidu 37?40%.

Autor: Kristo Mäe

Hetkel kuum