Euroopa Liit maksustab kauba soetamist

Maksustatakse mitte käivet, vaid soetamist. ELi liikmesriikidevahelist tehingut käsitleb käibemaksuseadus nii müüja kui ka ostja poole pealt. Mõlemas osas on teatud erisusi nii tavalisest siseriiklikust tehingust kui ka ekspordist ja impordist.

Kauba ühendusesisene käive on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega teise liikmesriiki. Sellisel tehingul on kaks tähtsat tunnust:

1. kaup toimetatakse füüsiliselt teise liikmesriiki ja2. ostja on teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane.

Lisaks nn tavalisele müügitehingule käsitatakse kauba ühendusesise käibena kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki ettevõtja enda poolt oma ettevõtluse otstarbeks, näiteks kauba toimetamist oma filiaali teises liikmesriigis.

Kauba ühendusesisene käive tekib Eestis. Käibe tekkimise aja määramise olulisus seisneb selles, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib käibe tekkimise ajal. Käibe tekkimise aeg on erinevalt siseriiklikust käibest seotud kindla kuupäevaga ja arve kättesaamise ajaga. Ühendusesisene käive tekib kauba lähetamise (või kättesaadavaks tegemise) kuule järgneva kuu 15ndal kuupäeval või sellest varasemal arve väljastamise kuupäeval. Kui arve väljastatakse kauba lähetamisega samal maksustamisperioodil, siis toimub käive ka samal perioodil ja see deklareeritakse järgmise kuu käibedeklaratsioonis. Kui aga arve väljastatakse pärast kauba lähetamise kuud, siis toimub käive arve väljastamise kuupäeval ja tehing näidatakse ülejärgmise kuu deklaratsioonis.

Ühendusesisene kauba käive maksustatakse 0-määraga, v.a juhul, kui kauba võõrandamine on maksuvaba. Ühendusesisesest käivet peab maksukohustuslane vajadusel tõendama tehingut ja kauba vedu puudutavate dokumentidega. Kuna ühendusesisene käive ei ole seotud raha maksmisega, siis ei teki kauba ühendusesisest käivet ka ettemaksu puhul, nagu siseriiklikul tehingul.

Sarnaselt müügile reguleeritakse ka kauba ühendusesisest soetamist ja seda maksustatakse nn pöördmaksustamise abil ehk seda teeb soetaja. Kauba ühendusesisene soetamine toimub samaaegselt kauba ühendusesisese käibega. Kauba soetamine on kauba ostmine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos toimetamisega kauba ostja liikmesriiki. Kauba soetamise deklareerimisel on oluline teada arve väljastamise aega, et soetus õiges käibedeklaratsioonis kajastada.

Ühendusesisese kauba soetamise puhul tekib küll käive liikmesriigis, kust kaup välja toimetati, kuid käibemaksu tasumine toimub sihtkohariigis. Seega tasub ühendusesiseselt kauba soetamiselt käibemaksu kauba saaja. Kui tegemist on ettevõtluse tarbeks soetatud kaubaga, siis arvatakse soetuselt arvestatud käibemaks samas deklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha ja reaalselt käibemaksu ei tasuta. See on kõige suurem muudatus praeguse tollipiiril käibemaksu tasumisega võrreldes.

Lisaks ettevõtjatest maksukohustuslastele peavad ühendusesiseselt soetuselt käibemaksu tasuma ka asutused ja teised juriidilised isikud, kes pole maksukohustuslasena registreeritud. Kui maksukohustuslasena registreerimata isik soetab teisest liikmesriigist kaupu üle soetamise piirmäära (160 000 krooni), tekib tal kohustus end registreerida piiratud maksukohustuslasena ning maksta käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt. Samas on asutusel soovitav lähiriikide käibemaksumäärasid arvestades kohe ennast piiratud maksukohustuslaseks registreerida, kui ta kavatseb teisest liikmesriigist kaupa soetada. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseõigust piiratud maksukohustuslasel ei ole. Füüsiline isik, kes ostab isiklikuks otstarbeks kaupu teisest liikmesriigist, maksab käibemaksu kauba ostmisel ja soetuselt käibemaksu ei maksa.

Ühendusesisese kauba soetamisena käsitatakse ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, näiteks püsiva tegevuskoha kauba saamist oma teises liikmesriigis asuvalt peakontorilt.

Lisaks sätestab seadus, milliseid tehinguid ei loeta ühendusesiseseks kauba soetamiseks. Näiteks ei loeta selleks kauba ajutist teisest liikmesriigist Eestisse toimetamist, sh rendile andmiseks.

Autor: Urmas Koidu