• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 2250,53%61 142,35
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
2002. aastal korraldati 4 348 riigihanget. Enamasti - 51% hangetest - kasutati väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, mis seaduse järgi peaks olema pigem erand. Ligilähedaselt sama palju - 46% juhtudest - korraldati avatud pakkumismenetlusi. Ülejäänud kahte menetlust kasutati vaid 3% juhtudest. Praeguseks on välja töötatud riigihangete seaduse muudatused, mille rakendamisel peaks oluliselt vähenema väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse osatähtsus.
Pakkumismenetluse valikul järgitakse küll seadust, kuid ei arvestata õigesti turu võimalusi - võimalike pakkujate paljususe korral peetakse läbirääkimisi ainult ühe pakkujaga (riigihangete seadus lubab seda, kui hanke maksumus jääb alla piirmäära, kuid seadus sätestab ka pakkumismenetluse korraldamise eesmärgi - ostja raha säästliku ja ratsionaalse kasutamise). On ka vastupidiseid vigu: kuigi ostja teab, et võimalikke kauba pakkujaid on ainult üks, korraldab ta avatud pakkumise, raisates seeläbi aega ja raha.
Allikas: riigikontroll

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele