• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
2002. aastal korraldati 4 348 riigihanget. Enamasti - 51% hangetest - kasutati väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, mis seaduse järgi peaks olema pigem erand. Ligilähedaselt sama palju - 46% juhtudest - korraldati avatud pakkumismenetlusi. Ülejäänud kahte menetlust kasutati vaid 3% juhtudest. Praeguseks on välja töötatud riigihangete seaduse muudatused, mille rakendamisel peaks oluliselt vähenema väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse osatähtsus.
Pakkumismenetluse valikul järgitakse küll seadust, kuid ei arvestata õigesti turu võimalusi - võimalike pakkujate paljususe korral peetakse läbirääkimisi ainult ühe pakkujaga (riigihangete seadus lubab seda, kui hanke maksumus jääb alla piirmäära, kuid seadus sätestab ka pakkumismenetluse korraldamise eesmärgi - ostja raha säästliku ja ratsionaalse kasutamise). On ka vastupidiseid vigu: kuigi ostja teab, et võimalikke kauba pakkujaid on ainult üks, korraldab ta avatud pakkumise, raisates seeläbi aega ja raha.
Allikas: riigikontroll

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele