Kuidas katta Eesti püsiühendusega?

- Arvuti puudumine: kuna arvutid on siiski suhteliselt kallid, ei jaksa kõik kodanikud neid endi majapidamistesse soetada. Siin saaks riik mõelda maksusoodustuste ja toetuste peale.

- Mõistliku hinnaga lairibalise interneti püsiühenduse saadavus: enamikule eestimaalastele on tegelikult juba täna püsiühendus füüsiliselt kättesaadav ning hinnaga, mis on üks Euroopa madalamaid. Samas peaks jätkama riigi ja erasektori ühiste pingutustega meetmete leidmist, kuidas lairiba leviala veelgi suurendada ning hinda alandada. Kasutada võiks Euroopa abirahasid ja osaliselt riigi vahendeid, samuti eri maksusoodustusi või toetusi, et lairibavõrgu rajamine oleks majanduslikult põhjendatud ka piirkondades, kus see seni seda pole.

Riigi ja erasektori aruka tegevusega on võimalik veelgi tõsta lairibalise interneti kasutamist, mis on Eestis juba praegu kõrge tänu hästiarenenud sidevõrkudele ja projektidele nagu Vaata Maailma. Loodame Eesti edule infoühiskonna rajamisel ja teadusmahuka majanduse loomisel.

Interneti kuulutamine inimõiguseks ning seda mitte deklaratiivses vormis, vaid reaalselt kättesaadava teenusena on õige lähenemine. Eesti tingimustes on meil võimalik kaaluda paari eri variandi vahel, kuidas internet kogu Eestis oleks kõigile soovijatele kättesaadav. Oluline peaks olema seejuures konkurentsi soodustamine turul, samas kvaliteedi ja hinna suhte parimas proportsioonis hoidmine ning ka tulevastele tehnilistele lahendustele eluruumi jätmine. Isiklikult toetan enim lahendust, mille puhul interneti püsiühendust asutaks hetkel ettevalmistusel olevas sideseadustikus käsitlema universaalteenusena, mida sideturu dominantoperaator on kohustatud pakkuma analoogiliselt telefoniteenusele kogu riigis ühtse hinna, kvaliteedi ning kättesaadavusega. See mõjutaks suuremates linnades toimuva hinnakonkurentsi tingimusi laienema ka maapiirkondadesse, muutes teenuse taskukohasemaks ja kättesaadavamaks. Vaatamata Euroopa keskmisest madalamale hinnale on suuremate internetioperaatorite varade tootlus (ROA) Eestis hetkel Euroopa keskmisest kõrgem, see jätab interneti kui universaalteenuse pakkumise kohustuse tekkimisel ka maapiirkondadesse infrastruktuuri arendades ettevõtetele piisavalt ruumi kasumlikult tegutseda. Riigipoolne tugi võiks olla seotud pigem arvutikasutajate muude kulude, näiteks koolituskulude ja teenuste soodustamises.

Autor: ÄP