Tõnn Talpsepp • 25 veebruar 2004

Tasuta sisuhaldus peab toetama e-äri ja tellimist

Levinuimaks tasuta sisuhaldustarkvara tüübiks on portaalitarkvara, millest Eestis kõige rohkem tuntakse programme PHPNuke, PostNuke, TikiWiki ja Drupal.

Kahjuks on nende kasutamise võimalused ettevõtte materjalide internetti paigutamiseks piiratud, sest enamasti on tegemist puhtalt portaalitarkvaraga. See tähendab, et funktsionaalsus on suunatud veebilehel registreeruvatele kasutajatele, mitte ettevõtete võimalustele tutvustada toote- või reklaamimaterjale.

Näiteks PHPNuke?i ja PostNuke?i puhul on pandud rõhku nö internetikommuuni tekkimisele, kus tarkvara on loodud võtmes, et kasutajad ja külastajad saaksid postitada uudiseid, arvamusi, kommentaare jne. Sellel eesmärgil on loodud ka põhiosa mooduleid, nagu foorumid, jututoad ning artikleid või kommentaare hinnata võimaldavad rakendused.

Portaalitarkvara kõrval eksisteerivad universaalsema suunitlusega ettevõtetele suunatud sisuhaldussüsteemid, millest enamust pakuvad erinevad veebifirmad kommertstarkvarana, kuid leidub ka tasuta variante. Nendest on maailmas tuntuimad ning ka eestikeelse kasutajatoe saanud Mambo Open Source (mis loodi küll kunagi algselt portaalitarkvarana) ning TYPO3. Universaalse sisuhaldustarkvaraga on veebilehe haldajal lihtsam luua firma teenuseid, tooteid ning uudiseid tutvustavat klassikalist kodulehte. Ka erinevad moodulid on pigem ettevõttele suunatud: nt e-poe lahendused, erinevad tellimis- või tagasisidesüsteemid.

Põhiline erinevus portaali- ja ettevõtetele suunatud sisuhaldustarkvara vahel on nende arhitektuuris. Portaalitarkvara ei luba reeglina sellist struktuuri paindlikkust ega erinevaid kujundusvariante, mida võib luua universaalse suunitlusega tarkvara. Samas ei pruugi aga ettevõtetele suunatud süsteemid sisaldada portaali jaoks vajalikku funktsionaalsust.

Näiteks Mambo Open Source pakub tunduvalt paindlikumat sisu struktureerimise võimalust kui erinevad portaalisüsteemid.

Samuti on kerge vaevaga võimalik luua kujundusmalle, millel puudub eelnevalt rangelt sissekodeeritud struktuur, andes seega disainerile tegutsemiseks vabad käed. Sama kehtib ka TYPO3 puhul, mis on mõeldud suurte kommertssaitide või näiteks riigiasutuste teabeportaalide loomiseks.

Siiski tuleb tasuta tarkvara puhul arvestada, et selle kohandamine firma vajadustele vastavaks võib tähendada täiendavat tööd: programmeerimis- või kujundustööde tellimist, sest tasuta tarkvara on ikkagi loodud võimalikult laialdasele auditooriumile kasutamiseks.

Sellest hoolimata tasub enne kommerts-sisuhaldussüsteemi soetamist mõelda ka tasuta tarkvara kasutamisele, millele võib samuti osta kaasa tehnilise toe ning tellida lisamooduleid, samas pole aga teenusepakkujate ring rangelt ühe kindla veebifirmaga piiratud.

Hetkel kuum