Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Remondist ja ehitusest tuleb kindlustusseltsi teavitada

    Kindlustusseltside kinnitusel pole seina värvimine ega tapeedipanek teatamisväärt, kuid suurematest renoveerimistöödest, torude ja radiaatorite vahetamisest, kandekonstruktsioonide kallale minekust tuleb seltsi teavitada, soovitavalt kirjalikult. ?Näiteks torude lahtilõikamisel tekib sädemeid, mis võivad tulekahju tekitada,? toob näite riski suurenemisest If Kindlustuse riskihindamise osakonna juhataja Evelin Soots.
    Õigusbüroo Inglist & Ko juhataja Aare-Matti Inglisti sõnul võib praktikas osutuda probleemiks näiteks lepingusse märgitud turvaseadmete töö tagamine remondi käigus. ?Näiteks valveseadmete puhul tuleb tagada vaba vaateväli,? räägib Inglist. ?Remondi ajal aga juhtub sageli, et kaamera ees on mõni telling või on juhtmed üldse maha võetud.? Võib ka juhtuda, et signalisatsiooni ei pandagi peale, kui töö käib hiliste õhtutundideni.
    ERGO Kindlustuse juriidilise osakonna juhataja Ivo Viirese sõnul tuleb seltsi teavitada ka sellest, kui kindlustusrisk on suurenenud teiste isikute tegevusega. Näiteks toob ta mitme korteriga elamu katusetööde alustamise.
    Riski suurenemisest teatamata jätmine võib ehitusest või remondist tingitud kahjujuhtumi korral kindlustusvõtja hüvitisest ilma jätta.
    Kui kindlustusandja saab teate kindlustusriski suurenemise kohta, siis hindab ta, arvestades uusi asjaolusid, lepingu edasise jätkamise tingimusi. Võlaõigusseaduse järgi on kindlustusandjal õigus leping ka kohe üles öelda. ?Üheks selliseks näiteks on hoone pikemaks ajaks valveta jätmine ja selles elamise lõpetamine,? räägib Viires. Kui kindlustusrisk on suurenenud seoses teiste isikute tegevusega, siis peab kindlustusandja lepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt üks kuu.
    Kui kindlustusandja ei pea kindlustuslepingu ülesütlemist vajalikuks, siis võib ta nõuda täiendavat kindlustusmakset. Kindlustusmakse suurendamisel arvestatakse seda, milline kindlustusrisk on suurenenud. ?Kui on suurenenud ainult tule kindlustusrisk, siis suurendatakse tule kindlustusriski kindlustusmakset,? selgitab Viires. Võimalik on ka, et selts lisaraha ei nõuagi.
    Ehitamise ajal on võimalik kaitseks võtta kas kodukindlustus (eraehitiste puhul) või ehituse koguriskikindlustus (kõikidel juhtudel). ?Firmad võtavad tavaliselt koguriskikindlustuse, eraisikud püüavad suuremat kulutust vältida ja läbi ajada kodukindlustusega,? sõnab Soots.
    Kui kodukindlustus hõlmab kaitset tule, loodusõnnetuse, vandalismi, varguse, veekahju vastu, siis ehituse koguriskikindlustus tähendab kindlustuskaitset muudegi võimalike ehituse ajal tekkivate ootamatuste vastu. ?Kui hoonekindlustuses on lepingus loetletud riskid, mille puhul selts maksab, siis ehituse koguriskikindlustuses on asi vastupidine ? kokku on lepitud juhtumid, mille puhul selts ei maksa, näiteks projekteerimisvead, masinate sisemised rikked jms,? selgitab Inglist.
    Ehituse koguriskikindlustus katab kokkulepitud ehitusmaterjalidele, ehitusmasinatele ja seadmetele ning juba olemasolevatele ehitistele tekkinud kahjud. Seejuures hüvitatakse ka näiteks ehitaja vastutus kolmandate isikute ees (värvimise käigus satub värv möödasõitvale autole; midagi kukub kellelegi pähe jne). Ehituse koguriskikindlustuse võib sõlmida nii ehituse omanik kui ka ehitusettevõtja.
    Toivo Voit, kindlustusõigusbüroo Kindlustusabi juhataja:
    Kindlustustingimused on seltsides läinud järjest kliendivaenulikumaks. Need on kirjutatud üha peenemalt ja peenemalt, nii et kindlustusvõtja on samast hetkest, kui ta annab allkirja, käsist ja jalust seotud. Kas kindlustusvõtja saab hüvitist või mitte, ei sõltu alati mitte niivõrd sellest, mis juhtus ja kuidas ta käitub, vaid sellest, kuidas selts tahab mingit lauset kasutada.
    Näitena võib tuua If Kindlustuse tingimused, kuid mingit raskust pole selliseid punkte leida ka teistest seltsidest. If Kindlustuse tingimuste ÜU 20021 p 27 sätestab loetelu isikutest, kelle eest kindlustusvõtja vastutab. Nende seas on lisaks kindlustatule temaga koos elavad pereliikmed, vara seaduslik valdaja, vara kasutavad isikud jmt. Kui need isikud ei täida kindlustuslepingu tingimusi, siis leitakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Selle punktiga on loetletud sisuliselt kõik võimalikud isikud, kes objektil on. Näiteks kui minu hotellis jääb klient suitsuga magama ja hotell põleb maha, siis mina olen lepingut rikkunud ega saa minna seltsiga kohtusse, sest olen nende mängureeglitele alla kirjutanud. 90?95% kahjujuhtumitest on aga seotud mõne isiku tegevusega, mistõttu peaaegu iga juhtumi korral on võimalik öelda, et lepingut on rikutud.
    Tingimuste järgi peab kindlustusvõtja tagama, et isikud, kelle eest ta vastutab, esitavad kindlustusandjale dokumente, kirjalikke seletusi, vastavad suuliselt ja kirjalikult kindlustusandja küsimustele, osalevad kindlustusandja palvel sündmuskoha või kahjustatud vara ülevaatamisel. Tööandjal ei ole aga õigust sundida oma töötajaid ei tööajal ega vabal ajal minema kindlustusele seletusi andma. Veelgi vähem on tal õigust ja võimalusi saata kindlustusele seletusi andma oma motelli või restorani külalisi.
    Lisaks ei saa hüvitist, kui isik, kelle eest kindlustusandja vastutab, esitas kindlustusandjale ebaõigeid andmeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Vaatamata keerulisele ajale hakkas ettevõtja julgemalt laenama
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.