Valitsus võttis vastu maksu- ja tolliametile 2004. aastal nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu maksmiseks vahendite eraldamise tingimused.
Eeldus ja alus maksuhaldurile täiendava tulemustasu eraldamisel tekib ainult siis, kui maksutulusid laekub rohkem kui riigieelarve seaduses märgitud.
Lisatasu maksmise võimaluse näeb ette Riigikogu poolt vastu võetud 2004. aasta riigieelarve seadus.
Ülelaekuvatest maksutuludest arvatakse maha sellise iseloomuga täiendavad laekumised, mis ei ole otseselt sõltunud maksuhalduri tegevusest. Korrigeeritud summast omakorda on rahandusministril õigus maksuhaldurile eraldada maksimaalselt 5,5%, kusjuures arvestatakse ka väliste ekspertide poolt antud hinnangutega (nt riigikontrolli, Euroopa Komisjoni auditid, aruanded, arvamused) maksuhalduri tegevusele tervikuna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelnõu kohaselt lähtutakse maksutulude summaarsest, mitte maksuliikide lõikes ülelaekumisest võrreldes kinnitatud riigieelarvega ehk juhul kui maksuhalduri töö tulemusena on mõne maksuliigi laekumine väga hea, kuid samas maksutulud tervikuna ei ületa riigieelarve seadusega kinnitatud maksutulude laekumist, puudub alus maksuhaldurile täiendava tulemustasu maksmiseks.
Kuna maksuhalduri tööst sõltub otseselt tulude laekumine riigile, riigi konkurentsivõimelisus ning atraktiivsus majandustegevuse keskkonnana, kus oluline on teeninduse aspekt, on riigi seisukohalt oluline, et maksuhalduri töötajad oleksid motiveeritud. Maksu- ja tolliametile eraldatavad rahalised vahendid sõltuvad nende töö tulemustest. Eeldusel, et tulud tervikuna suurenevad 500 miljonit krooni, toob määruse rakendamine kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi kuni 25 miljonit krooni.