Karsten Staehr: on aeg loobuda diferentseeritud käibemaksu mõttest

Peaaegu kõik Eestis müüdavad tooted on käibemaksuga maksustatud. Tavaliselt maksab maksu müüja, kes seejärel tõstab täielikult või osaliselt ostja makstavat hinda.

Eesti standardne käibemaksumäär tõusis 2025. aasta juulis 22%lt 24%le ning see on nüüd üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Lisaks on Eesti koos Taaniga ainus riik Euroopa Liidus, kus mõnele toidukaubale ei kehti madalam käibemaksumäär.

Käibemaksu tõus käivitas eelmisel aastal elava arutelu selle üle, kas on mõistlik maksta 24%st käibemaksu niisugustelt toiduainetelt nagu leib, kartul ja kama. Erakonnad olid algusest peale selles küsimuses tugevalt eri meelt. Kodanikualgatus nõudis toidu käibemaksu langetamist 10%ni ning see kogus suve jooksul ligi 100 000 allkirja. Hiljuti käivitas Eesti Kaupmeeste Liit kampaania, et survestada valitsust alandama mõne põhitoiduaine käibemaksu.

Kas on hea mõte rakendada mõnele toidukaubale 24% standardmäärast madalamat käibemaksu? Andmed ja majandusteooria aitavad sellele küsimusele vastata.

Maksude maksmine ei meeldi kellelegi. See kehtib ka Eestis, kuigi tegelikult on maksukoormus Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega madal. Euroopa Keskpanga ja Eurostati hiljutiste andmete järgi moodustasid maksud Eestis 2025. aastal 36,6% SKPst, samas kui liidu keskmine oli 40,7% ning naaberriigis Soomes 42,6%.

Eestis on standardne käibemaksumäär aja jooksul kasvanud. See tõusis 18%lt 20%le 2009. aastal, 22%le 2024. aastal ning lõpuks 24%le 1. juulil 2025. aastal.

Standardmäär ei ole siiski ainus kasutatav määr. Majutusteenustele, näiteks hotellidele, kehtib alates 2025. aastast 13%ne käibemaks, varem oli see 9% (ääremärkus: erand majutusteenustele on äärmiselt kummaline). Raamatutele, õppematerjalidele, meditsiiniseadmetele ja ajakirjandusväljaannetele kehtib 9% käibemaks.