Tüüpkorterite hinna tõus võib sügisel peatuda
Tallinna äärelinna paneelelamute tüüpkorterite hinna kiire tõus on jätkunud 2001. aastast ja renoveeritud kahetoalise korteri ruutmeetrihind on tõusnud tasemele 12 000?13 000 kr.
Renoveeritud paneelelamute korterite hinnatase läheneb madalama hinnatasemega uuselamuprojektidele. Vaatamata mitmetele põhjustele, miks see nii on, hetkel otsene jätkuvat hinnatõusu põhjustav tegur puudub, pigem on juba tegemist ostjate emotsionaalsete otsustega veel rahuldamata eluasemevajaduse tingimustes. Vaadates statistikat, ei ole hinnatõusu põhjuseks ainult sissetulekute kasv, kuna võrreldes eelmiste aastatega on sissetulekud (brutopalk) tõusnud aastas keskmiselt 9?10%, samas on tüüpkorterite hind tõusnud keskmiselt 15% (10?20%) aastas.
Kui vaadelda kõrvalolevat graafikut, on näha, et seni kehtinud reegel, kus keskmise tüüpkorteri ruutmeetrihind võrdub keskmise brutopalgaga või on sellest väiksem, on nihkunud paigast 2002. aastast.
Keskmise palga ja korteri ruutmeetrihinna vahe suurenemise põhjusteks olid sellel perioodil Euribori alanemine (tasemelt 4,4% praeguse 2,2%ni) ning sellest ja tihenenud konkurentsist tingitud soodsamad laenud ning laenuperioodide pikenemine. Ehk siis palgakasvu ja korterihindade kasvu vahe on kaetud väiksema kuumaksega, seda tänu intressi vähenemisele (varasemalt 10?12%-lt 3,5?5%ni) ja laenuperioodi pikenemisele (varasemalt 5?10 aastalt 10?20 aastani). I kvartali brutopalk Tallinnas oli 8419 kr ja keskmise 2toalise korteri ruutmeetrihind Mustamäel 10 600, Lasnamäel 9500 ja Õismäel 10 300 kr.
Samas on selle aasta lõpuks tõenäoline Euribori aeglane tõus, mis toob kaasa laenuintressi ja laenu kuumakse tõusu. Sissetulekute kasv jääb aga seniseid arenguid arvestades, vaatamata Eesti majanduse kiiremale kasvule võrreldes ELi keskmisega, lähitulevikus samadesse piiridesse (täheldatav on pigem palgatõusu aeglustumine), mistõttu tugevneb surve kasvava laenukoormuse ja suureneva inflatsiooni tingimustes tüüpkorterite hindade stabiliseerumisele.
Arvestades veel ka palgakasvu (9?10%) ja senise laenukoormuse kasvu (35?40% aastas) suhet, võib prognoosida lähitulevikuks laenukõlblike klientide kardinaalset vähenemist. Seega ei saa laenumahud enam samas mahus kasvada, mis lisab samuti survet hinnatõusu peatumiseks.