Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Killandi ja TV1 haldur loobivad süüdistusi

    Kohtumenetluses on pankrotipesa hagi Rait Killandi suhtes, milles süüdistatakse Killandit ameti kuritarvitamises ning üle 10 miljoni krooni kahju tegemises ettevõttele. Süüdistuse kohaselt on Killandi andnud ilma tagatiseta laenu offshore-firmadele ning ostnud sisse põhjendamatuid teenuseid näiteks Liechtensteini firmadelt, mille tegeliku saamise kohta puuduvad igasugused andmed.
    ?See on absurdne, millise hagi ta (pankrotihaldur Erik Savi ? toim.) on minu vastu kohtusse saatnud. Üks absurdsemaid asju, mis ma oma elus kuulnud olen,? ütles Killandi.
    Killandi sõnul on kõik 10 miljonit krooni, mille taskusse panemises teda süüdistatakse, kantud üle ettevõttele Baltic Acquisition House, kust TV1 ostis kahe aasta jooksul kõik oma filmid ja seriaalid. ?Küsige ükskõik millise Läti või Leedu telekanali käest ja nad kõik teavad seda firmat,? lausus Killandi.
    ?Meie juhatusest lahkumise ajal olid kõik vastavad lepingud ja arved olemas, enam väidetavalt ei ole,? ütles Killandi ning lisas, et väga lihtne on ju pankrotihalduril vajalikud dokumendid välja võtta ning seejärel teatada, et neid ei ole olemas olnudki.
    ?Me informeerisime politseid, et haldur on need dokumendid kaotanud ja politsei algatas kriminaalasja,? rääkis Killandi. Küsimusele, kas pankrotihaldur varjab neid dokumente teadlikult, vastas Killandi: ?Mina pole seda öelnud.?
    Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi pankrotihaldur Erik Savi ütles, et Killandi lihtsalt ei suuda ära tõestada, et tema ei ole firmale kahju tekitanud ning seetõttu võtab ta ette meeleheitlikke katseid enda päästmiseks. ?Killandi huvi on, et tema vastu hagist loobutaks. Kui seda tehakse, siis pankrotipessa vara ei laeku ja võlausaldajad jäävad ilma suurest osast varast,? rääkis Savi.
    ?Alguses politsei keeldus kriminaalasja algatamast, aga kuna Killandil oli hea esindaja Viktor Kaasiku näol, siis prokuratuur otsustas, et asja tuleb uurida,? ütles Savi.
    ?Kõik paberid, mis TV1st leitud, on üles kirjutatud kaustade kaupa ja politseil on ju väga lihtne kontrollida, kas Killandi nimetatud dokumendid on seal nimekirjas või mitte,? rääkis Savi.
    Lisaks esitas maksu- ja tolliamet käesoleva aasta mais süüdistuse TV1 endistele juhtidele Rait Killandile, Vallo Toometile ja Raul Rebasele ümbrikupalkade maksmist puudutavas kriminaalasjas. Uurimine käsitles ümbrikupalkade maksmist 1998. aasta augustist kuni 1999. aasta detsembrini, mil telekanali omanik oli Ühispank.
    Savi ütles, et ta loodab kogu Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi ehk TV1 pankrotimenetlusega lõpuni jõuda umbes aasta jooksul. TV1 vastu on nõudeid kokku 11,2 miljoni krooni eest ning suurimad võlausaldajad on Ühispank kolme miljoni krooniga, Rait Killandi 2,5 miljoni krooniga ning Levira AS ligikaudu kahe miljoni krooniga.
    Kui suured on võimalused, et võlausaldajad oma vara tagasi saavad, ei soostunud Savi ütlema.
    TV1 pankrot kuulutati välja 2002. aasta alguses.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.