Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksusuveräänsusel on ELis piirid
"Olgugi et otsesed maksud kuuluvad ELi liikmesriikide pädevusse, tuleb liikmesriikidel oma pädevust rakendada kooskõlas ühenduse õigusega?. Tegemist on seisukohaga, millele Euroopa Kohus on oma lahendites (nt C-279/93 Schumacker, C-80/94 Wielockx, C-107/94 Asscher jne) korduvalt viidanud. Otseste maksude valdkonnas on Eestil seega vabadus omal valikul otsuseid vastu võtta, kuid tuleb silmas pidada, et vastuvõetud õigusaktid ei läheks vastuollu Euroopa Ühenduse asutamislepingus ning asutamislepingu alusel vastu võetud teistes õigusaktides (määrused, direktiivid).
Otseseid makse EÜ asutamisleping ei maini. Seetõttu toimub otseseid makse puudutavate otsuste vastuvõtmine seaduste ühtlustamise üldklausli (art 94) alusel ning alati ühehäälselt. Liikmesriigid saavad endale vastuvõetamatuid otsuseid blokeerida, kasutades selleks vetoõigust. Erandina saab fiskaalset ehk maksundusliku iseloomuga riigiabi puudutavaid õigusakte võtta vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.
Kui liikmesriigid on kord otsest maksustamist puudutava õigusakti ühehäälselt vastu võtnud, siis piiravad nad sellega ühtlasi iseenese pädevust. Ühehäälsuse nõue seab ühtlasi takistuse õigusakti muutmisele või tühistamisele juhul, kui ilmneb, et vastuvõetud õigusakt on aja jooksul muutunud ebasobivaks. Piisab vaid ühe riigi vastuseisust, et muudatusettepanekut mitte läbi lasta.
Seega tuleb pidada silmas, et igasuguse uue maksuinitsiatiiviga kaasaminek võib tuua kaasa tagasipöördumatu tagajärje ning raskused esialgse olukorra taastamiseks. Ebasobivus tekib näiteks juhul, kui Euroopa Kohus on mõnele õigusaktile andnud tõlgenduse, mida mõni liikmesriik õigusakti vastuvõtmise ajal silmas ei pidanud. Üheks selliseks probleemiks võib pidada kohtu poolt ema-tütarühingu direktiivi art 5(1) antud tõlgendust, mis on Eesti praeguse tulumaksusüsteemi komistuskiviks saamas.
Ehkki kohtuotsust on kritiseeritud ka väljaspool Eestit, on väike tõenäosus, et kohus tulevikus sarnast küsimust erinevalt lahendaks.
Range ühehäälsuse nõue on üks peamine põhjus, miks otseste maksude valdkonnas on ELis toimunud väga vähe ?positiivset ühtlustamist? ehk maksunduse reguleerimist õigusaktide vastuvõtmise teel. Valdav enamus otseste maksude reguleerimisest toimub liikmesriikide tahtest sõltumata Euroopa Kohtu lahendite kaudu, mis tuginedes peamiselt EÜ asutamislepingus toodud põhivabadustele piiravad liikmesriikide õigust oma maksusüsteemi ühel või teisel viisil üles ehitada, suunates niiviisi tegelikke trende maksustamises.
Lõpetuseks tulebki mainida, et liikmesriikide pädevusel otseste maksude valdkonnas on piirid, mis tulenevad EÜ asutamislepingust, teistest õigusaktidest ning Euroopa Kohtu lahenditest. Kui keegi väidab, et otsesed maksud on liikmesriikide pädevuses, on see vaid pool tõde.
Käesolev artikkel ei väljenda rahandusministeeriumi ametlikke, vaid autori isiklikke seisukohti.