Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti elanikud suhtuvad alkoholi hinnatõusu skeptiliselt

    Eesti elanike arvates suurendaks viina hinna tõus salaalkoholi müüki ning hinnatõusust tulenev varimajanduse kasv omakorda kuritegevust.

    Selline seisukoht selgus augustis korraldatud TNS Emor"i küsitlusest, vahendab uurimuse tellinud Tööandjate Keskliit. Sellise seisukoha avaldasid vastavalt 87 ja 67 protsenti vastanutest.
    TNS Emor viis läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli uurida inimeste hoiakuid seoses kavandatava alkoholi hinnatõusuga.
    Küsitluses sooviti teada saada, kuidas suhtutakse valitsuse kavandatavasse alkoholi hinnatõusu ja mida sellest üldse arvatakse. Enamik Eesti elanikest arvas, et viina hinna tõstmine suurendab salaalkoholi müüki (87% vastanuist) ja varimajanduse kasvu kaudu ka kuritegevust (67%). Kolmandik inimesi näeb viina hinna tõstmises suurenevat tulu riigieelarve jaoks.
    Õlle hinna tõstmise puhul ei usu 2/3 vastajaist, et see tooks kaasa õlle tarbimise kahanemise. Pooled vastanuist näevad selles suurenevat tulu riigieelarve jaoks.
    Ligi kolmveerand Eesti elanikest on seisukohal, et kange alkoholi hindade kergitamine ei vähenda alkoholi liigtarvitamist. Üle poole vastanuist on kange alkoholi hindade tõstmise vastu, veidi üle veerandi on selle poolt ning ülejäänud ei oma seisukohta.
    Kui inimestel paluti meenutada Pärnu salaviinatragöödiat ja olulisuse põhjal järjestada selle võimalike põhjustena inimeste madalad sissetulekud, ükskõikne suhtumine seadustesse, poeviina kõrge hind ja järelevalveorganite nõrk töö, siis pooltel juhtudel toodi kõige olulisema põhjusena välja inimeste madalad sissetulekud.
    Noorte joogieelistusi uurides selgus, et 15-24-aastased inimesed tarvitavad alkohoolsetest jookidest kõige sagedamini lahjat õlut. Lahjat õlut tarbib kõige sagedamini 38% noortest, siidrit 21%, importveini 16% ja muid lahjasid alkohoolseid jooke (nt. Gin Long Drink) 11% vastanuist.
    Viina tarbib kõige sagedamini 5% noortest ja sama palju on muude kangete alkohoolsete jookide (rumm, viski, džinn jne) tarbijaid. Eakamate inimeste seas (50-64 aastased), kes on ühtlasi ka ühiskonnas materiaalselt vähekindlustatud grupp, on seevastu kõige sagedamini tarbitav alkohoolne jook viin (27% vastavaealistest elanikest), sellele järgneb lahja õlu (24%).
    TNS Emor korraldas Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel 3.-19. augustini 2004 üle-eestilise alkoholiteemalise küsitluse 1000 alalise elaniku seas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.