Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Posti kulude jaotus ei rahuldanud sideametit
Sideamet vaatas läbi Eesti Posti poolt kuu aega tagasi saadetud kulumudeli ja leidis, et selles on vähe läbipaistvust. See on juba teine Eesti Posti poolt esitatud kulumudel, mida sideamet pole aktsepteerinud.
Septembri alguses kirjutas Äripäev, et logistikafirmad kahtlustavad Eesti Posti ebaseaduslikus ristsubsideerimises, kus riigifirma doteerib kaubavedu postiteenuste abil.
?Miks nad ei taha, et asjad oleks läbipaistvad?? küsis sideameti peadirektori asetäitja Kaia Kulla.
Eesti Posti teenused on nende kulumudelis jagatud kolmeks: universaalteenus, muud postiteenused ja mittepostiteenused. Mudel peab haarama kõiki kolme teenuseliiki ja näitama, kuidas jagunevad kulud. Kulla sõnul on probleem kaudsete kuludega.
Kaudne kulu, mis küsitavusi tekitas, on näiteks leti taga istuva postitöötaja tööaeg. Postitöötaja tööaeg jaguneb universaalteenuse, muupostiteenuse ja müügi vahel. Küsimus tekib aga aja kohta, kes maksab selle tööaja ja kulu eest, mis postitöötaja istub ja ootab.
Kuna hetkel käib alles kulumudeli üldiste põhimõtete läbi vaatamine, siis Kulla sõnul on vara öelda, kas universaalteenuste arvel doteeritakse teisi.
?Praegu me analüüsime mudelit kui tervikut, selle läbipaistvust ja jagamise põhimõtteid. Me pole analüüsinud, mille arvel doteerimine toimub,? selgitas Kulla.
Eesti Posti juhatuse liige Leon Jankelevitshile tuli sideameti tagasilükkav otsus üllatusena. ?Minu teadmine oli, et sideamet oli rahul meie selgituste ja esitatud kulumudeliga,? ütles ta. Tema sõnul on Eesti Postil olnud lahkarvamusi sideametiga vaid erineva metoodika kasutamise osas kulude jaotamisel.