Kohalike teede hoiuks läheb kogu teehoiurahast 5%

Kuna Euroopa Liidu fondidest saadav abiraha vajab riigipoolset kaasfinantseerimist, siis kohalikele teedele ettenähtud vahendite tõstmine lähiaastatel ei ole võimalik. See tähendaks riigiteedel oluliste riigipoolsete kohustuste täitmata jätmist.

Samuti on tähtsad maapiirkondade elukeskkonna parendamise seisukohalt oluliste kruusateede remont ja katete ehitamine, ühistranspordi liinidega kaetud teede talihoole ja riigiteede teehoid tervikuna. Äärmiselt vajalik on ka väiksemate riigiteede asfaltkatete taastusremont, kuna 48,5 % riigi kõrvalmaanteede katete keskmine vanus ületab 20 aastat ning haruldased pole 35 - 40 aasta vanused katted.

Eelnõus nähakse ette teehoiu rahastamiseks riigieelarves kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 %-le kütuseaktsiisi, välja arvatud erimärgistatud kütused, ja 25 %-le erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatavast laekumisest.

Teise olulise muudatusena on seaduse eelnõu kohaselt kavas riikliku teeregistri asutamine ja pidamine. Registris on andmed riigimaanteede, kohalike teede, erateede ja metsateede kohta. Register võimaldab teede üle tulemuslikumat arvestuse pidamist ja avalikustamist, samuti teehoiukavade koostamiseks vajalike andmete kogumist, töötlemist ja säilitamist.

Lisaks on eelnõus täpsustatud mitmeid mõisteid ning vajalikke toiminguid teehoiu planeerimisel ja teostamisel. Esmakordselt on seadusesse lisatud metsateede käsitlus, millega antakse seaduslik alus metsatee hoiu korraldamisel kokkulepete sõlmimiseks erinevate metsaomanikega. Metsateedele kehtestab seisundinõuded keskkonnaminister.

Teeseaduse muutmise ja ühtse teeregistri asutamisega seonduvate õigusaktide väljatöötamine toimus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Maa-ameti, Tallinna Linnavalitsuse ning kohalike omavalitsuste esindajatega. Kaasatud olid muuhulgas eksperdid Riigimetsa Majandamise Keskusest, Keskkonnaministeeriumist, ning IT spetsialistid Datelist.