Tänavune aasta on tõestanud, et vähemalt kolmandikul peredest aitab vanemahüvitis elujärge hoopis parandada.
Eile Riigikogus esinenud sotsiaalminister Marko Pomerantsi ettekandest selgus, et kolmandik peredest saab väikseimat võimalikku vanemapalka ehk 2200 krooni kuus ning neljandik saab hüvitiseks alampalgale vastavat 2480 krooni. Enam kui pooled pered saavad seega vähem kui 2500 krooni hüvitist, kirjutab Postimees.
Pomerantsi sõnul teeb asjaolu, et rohkem kui pooled lapsevanematest on saanud vanemapalka minimaalsel määral, teda ühteaegu nii õnnelikuks kui murelikuks.
Positiivse küljena nägi ta nende emade-isade majandusliku olukorra parandamist, kel seni üldse puudus sissetulek. Samas jääb ministri sõnul kahtlus, kas riik ei ole põhjendamatult soodustanud majandusraskustega naiste sünnitamist, sest last tuleb kasvatada ka pärast vanemahüvitise saamise aja möödumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üldiselt on Pomerants üheksa kuud tagasi jõustunud vanemahüvitise seaduse mõjudega rahul ning usub, et sotsiaalpoliitiliste meetmetega on võimalik sündimust positiivselt mõjutada.
«Kui septembrikuu seisuga on registreeritud 600 lisasündi, siis ma arvan, et suur osa sellest oleks jäänud tulemata, kui me poleks vanemahüvitist rakendanud,» leidis Pomerants.