Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõttemaailma virgutav näitus
Tänavune aasta on kunstnik Siim-Tanel Annusele väga edukas olnud. Seekordne väljapanek on juba kolmas isikunäitus. Mis puutub näituse pealkirja, siis nime ?Tornid taevasse? kandis ka üks tema 1977. aastal alustatud graafikasari, mille ta lõpetas 1982. aastal võimsa performance?iga oma koduaias.
Tookord põgenes kunstnik omaehitatud torni kaudu nõukogude reaalsusest. ?Praegu ma ei ütle, et midagi halvasti on, kuid tuleb olla tähelepanelik ja omada tugevat sihti silma ees,? sõnab ta.
Siim-Tanel Annus alustas koolipoisina kunstiõpinguid Tõnis Vindi juures. Punktide, punktiiride ning horisontaalsete ja vertikaalsete joontega loodud graafikasarjad äratasid tollases kunstipildis tähelepanu nagu ka Annuse sügiseti korraldatud aiaetendused, mida kunstnik ise nimetab lõikuspidudeks, sest pärast Tartu Ülikooli lõpetamist kunstiajaloolasena ostis ta endale kasvuhoone ja hakkas lilli kasvatama-müüma.
Lilleaed andis elamisraha ja nõnda oli ta kunstiloomingus täiesti vaba.
Viimastel aastatel viljeleb kunstnik reljeefmaali. ?Värviasi ei ole mulle nii tähtis,? selgitab kunstnik. ?Värv on pigem vormi väljendaja. Aga mind huvitab faktuur. Valge valgel pildid moodustuvad valguse ja varju koosmõjul ja nõnda on nad kõige täiuslikumad. Värv on pigem toetav komponent. Maalides on ka Tõnis Vindi ajastu märke ? leidsin ?täpitustustele? parajalt spontaanse joone, nad pole nii sümmeetrilised kui tollastes töödes,? ütleb Siim-Tanel Annus.
Neid 18 pilti ja installatsiooni peab ise nägema, et veenduda üldistusjõuliste maalide inspireerivas jõus.
Autor: Tiina Kolk