Jäänud on veel kolmas etapp, mille käigus kaetakse kogu jäätmehoidla lõppkihiga, mis ei lase sademetel hoidlasse sattuda ja hoiab seega ära ohu põhjavetele ja merele, kirjutab Eesti Päevaleht.

Jäätmehoidla on nüüdseks saanud kavandatud kuju. Endine ?helesinine järv? on muutunud lohust laugjaks mäeks, mis kerkib 36 meetrit üle merepinna.

?Et hoidla sadadeks aastateks ohutuks muuta, on vaja hoidlale veel lõplikku veekindlat katet,? sõnas ASi ÖkoSil juhataja Tõnis Kaasik.

Kaasiku sõnul hoidla otsest keskkonnaohtu enam ei kujuta. Sama kinnitas ka keskkonnaministeeriumi kantsler Harri Liiv. ?Olen olnud selle projektiga seotud algusest peale ja minu jaoks on praegune viimase kümne aasta tähtsaim hetk,? sõnas Liiv.

Sillamäe jäätmehoidla saneerimist võib pidada ka kogu Kesk- ja Ida-Euroopas sellelaadsete objektide pilootprojektiks. Põhjamaade Keskkonnarahastu (NEFCO) tegevdirektori Harro Pitkäneni sõnul on tegemist hea näitega rahvusvahelisest koos-tööst. ?See on väga kallis õppetund sellest, kuidas lahti saada ebaefektiivse tootmise kahjulike jääkide mõjudest,? ütles Pitkänen. ?Praegust olukorda ei saa varasemaga võrrelda.

Sillamäe jäätmehoidla teise etapi tööd läksid maksma 50 miljonit krooni.