• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripinda üürides maksab vahendustasu omanik

    Kuna üüriturul pakkumine ületab nõudlust, siis maakleriteenuse eest maksab tihedamini omanik, mitte üürnik.
    Sageli on kliendid küsimuse ees, kes maksab üüripinna vahendamise eest, kui sõlmitakse üürileping. Mõni aasta tagasi oli see kohustus üldjuhul üürnikul, kuna nõudlus ületas pakkumist.
    Tänaseks on saanud trendiks, et valdav enamik üürileandjatest maksab maaklerteenuse eest, kuna turuseis on muutunud ? pakkumine ületab nõudlust.
    Ka on üürnikud muutunud teadlikumaks ja nõudlikumaks ? mida kõrgem hind, seda suuremad ootused üüripinna ja omaniku suhtes. Seega peab müügitöö olema põhjalik ja heal tasemel, et anda kliendile ülevaade just temale sobivatest pakkumistest. Enamik kinnisvaraomanikke on mõistnud, et klientide leidmise professionaalsele maaklerile usaldades hoitakse üsna palju aega ja raha kokku, kuna maakler omab infot nii soovijate kui ka pakkujate kohta.
    Tihti on omanikud küsimuse ees, et miks peaksin maksma, kui üürnik võib olla paari kuu pärast lahkub. Sageli tehakse ka iga üürniku jaoks remont. Maakleri abiga saab selliseid olukordi vältida, kus üürnik lühikese aja möödudes lahkuda soovib, kuna maaklerteenus garanteerib juriidiliselt korrektse üürilepingu taoliste riskide maandamiseks.
    Miks on veel nimelt üürileandjal mõistlik tasuda vahendustasu?
    Kui vaadata keskmise üürilepingu tingimusi, siis tuleb üürnikul maksta üürilepingu sõlmimisel ühe, sageli ka kahe kuu üür lepingu täitmise tagatiseks ja ettemakse ühe kuu üüri ulatuses. See teeb kokku minimaalselt kahe kuu üüri. Kui sinna lisada ka üsna suured kolimiskulud, lepingud sideteenuste pakkujatega ja vahendustasu, mis on reeglina ühe kuu üür, siis ei ole harv juhus, et üürnik valib läheduses asuva samaväärse üüripinna, kus ei tule maksta vahendusteenuse eest.
    Paraku pole harv juhus, kus kinnisvarabürood objekti saamiseks nõustuvad tingimusega, et vahendustasu maksab tulevane üürnik. Praktika näitab, et mida ?raskem? objekt, seda keerulisem on sel viisil üürnikku leida. Sobiva üürniku leidmine võib venida liiga pikaks, mis tähendab ka üüritulu mitte teenimist. Peale sellist protsessi on kinnisvaraomanikud valmis sõlmima maaklerlepingu kinnisvarabürooga ja maksma ka vahendusteenuse eest.
    Veel üheks põhjuseks, miks üürileandjad ei soovi maaklerteenust kasutada, on üürnike voolavus. Sageli tehakse iga üürniku jaoks remont.
    On hooneid, kus üürnike leidmisega tegeleb arendaja ? näiteks linna südames asuvad büroohooned või kaubanduskeskused. Kuid ka siin saab maakler abiks olla, kuna kõikidel huvilistel ei ole aega uurida, mida ja millise hinna eest kusagil pakutakse. Koostööd maakleritega tasub teha ka seetõttu, et klientide hulgas on ka selliseid huvilisi, kes soovivad oma äriga Eestisse laieneda, ning nemad pöörduvad sobiva üüripinna leidmiseks just kinnisvarabüroosse.
    Autor: Marko Kivirand
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.