• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriliidrid ei hooli riigi arengust

    Manchesteris High Streetil asuvas Bridgewater Armsi nimelises pubis kohtus 7. aprillil 1824. aastal hulk ärimehi ja ettevõtjaid, nende hulgas pankur, ketrusvabriku omanik, ehitusettevõtja ja limonaadivabrikant. Nad otsustasid oma rahaga asutada Manchesteri mehhaanikainstituudi, kus toimuks teaduslik uurimistöö, eriti mehhaanika ja keemia vallas.
    Auväärsed ettevõtjad leidsid, et teadustöö ja selle tulemuste kasutamine on äärmiselt vajalik ettevõtluse edenemiseks. See oli oluline samm teadmistepõhise majanduse suunas Inglismaal. Mahtra sõjani Eestis oli siis jäänud 34 aastat... Nüüdseks on mehhaanikainstituudist saanud UMIST (University of Manchester, Institute of Science and Technology) ning tema roll majanduse edendajana on leidnud kindla kinnituse.
    Ühiskondliku leppe vastu võitlemise käigus tegi Reformierakond oma liidrite Siim Kallase ja Andrus Ansipi suude ja sulgede kaudu olulise ettepaneku Eesti arendamiseks. Ettepaneku kohaselt peaksid ettevõtted paigutama uurimis- ja arendustegevuse rahastamisse lähema kahekümne aasta jooksul 10% oma kasumist, mille riik on tulumaksuvabastuse kaudu nende kätte jätnud.
    Reformierakonna hinnangute järgi on ettevõtete puhaskasum tänu liberaalsele maksupoliitikale umbes 12 miljardit krooni aastas, seega oleks ettevõtjatel võimalik teadus- ja uurimistegevuse rahastamiseks koguda 1,2 miljardit aastas. Milline oli ettevõtjate reageering innovatiivse Eesti loomise ettepanekule? Pehmelt öeldes meenutas see peene seltskonna käitumist olukorras, kus keegi pärast hea anekdoodi kuulmist naeruhoos kogemata pumpsu laseb ? kõik ümberringi olijad teevad näo, et nad ei kuulnud midagi ega haista midagi. Ettepanek tundus ettevõtjatele sedavõrd kohatuna, et nad tegid kõik selle eiramiseks. Enam ei ole seda ettepanekut isegi Reformierakonna koduleheküljel mainitud. See, mis oli võimalik Inglismaal 19. sajandi alguses, pole võimalik Eestis kaks sajandit hiljem. Need paarkümmend juhtivat Eesti ettevõtet ja nende juhti, kes on kõige rohkem saanud kasu Eesti liberaalsest maksupoliitikast, ilmutasid selgelt oma hoolimatust Eesti riigi arengu suhtes.
    Ma ei tea, kui palju oli Reformierakonna ettepanekus siirust ja kui palju oli poliitilist mängu ühiskondliku leppe vastu, aga ka teised erakonnad ei võtnud mingil moel vedu. Kuidas on võimalik mingigi areng teadmistepõhise Eesti suunas, kui poliitiline eliit teeb kõik, et mingit lahendust ei tekiks.
    Mart Laari valitsuse ettepanekul võttis Riigikogu vastu programmi ?Teadmistepõhine Eesti?. Vastavalt sellele peaks Eestis toimuma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, materjalitehnoloogia ja biomeditsiini eelisarendamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi targal juhtimisel. Selle programmi elluviimine on käinud majandusministeeriumile ja tema ametitele üle jõu.
    Majandusministeerium pandi tegema asja, milleks tal puudub kompetents. Ministeeriumi ametnikel polnud aimugi Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekusest, nad polnud ei eelnevas ega praeguses elus tegelenud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ega uute tehnoloogiate arendamisega või nende protsesside juhtimisega.
    Appi otsustati kutsuda euroeksperdid. Üheks oluliseks meetmeks Eesti innovatsioonivõimekuse tõstmisel planeeriti Rootsi ja Austria konsultantide abiga tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programm. Selle programmi käivitamine on olnud aga algusest peale nagu kirbutsirkus.
    Kogu see segadus, närvilisus, jäikus asjaajamisel, arrogantsus ning dialoogi puudumine ülikoolide ja teadusasutustega on seadnud ohtu teadmistepõhisele Eestile vajaliku tehnoloogia arenduskeskuste programmi.
    Autor: Mart Ustav
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.