Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mobiilsete seadmete ja DVD populaarsus kasvab
Läbivaks teemaks oli, et üha enam seadmeid hakkab tulevikus omavahel suhtlema ning tekib juurde multifunktsionaalseid seadmeid. Näiteks digitaalkaamera leidub juba mitmes mobiiltelefonis. Ühes korpuses asuvad USB mälupulk ja MP3-mängija on müügil juba pikemat aega.
Kasvab mobiilsete seadmete osakaal. Mobiiltelefonile lisandub pihuarvuti omadusi, pihuarvutid omakorda saavad võimsust juurde ning muutuvad omadustelt rohkem sülearvuti sarnaseks.
Kui 2003. aastal toodeti maailmas 155 miljonit arvutit, millest 40 miljonit ehk siis umbes 26% olid sülearvutid, siis IDC eksperdid prognoosivad 2007. aastal toodetavate sülearvutite koguarvuks juba 79 miljonit, mis protsentuaalselt on juba 35% kõigist toodetud arvutitest.
Suur osa üritusest puudutas Samsungi optilisi seadmeid ? CD ja DVD lugejad ja kirjutajad.
?Prognooside kohaselt kasvab lähima paari aasta jooksul kõige kiiremini DVD-kirjutajate turuosa, samas CD-ROM ja CD-RW seadmete osakaal väheneb. Siiski ei lõpetata CD-seadmete tootmist veel niipea ? nendele leidub turgu vaesemates riikides veel aastateks,? rääkis lähituleviku arengutest Samsungi Euroopa ODD-seadmete marketingijuht Jos Hageman.
Näha on ka selgete piiride kadumist tehnoloogiate vahel, mis siiamaani on olnud kasutusel kas ainult kodus või kontoris. Sõna ?või? on asendumas sõnaga ?ja?.
Näiteks multimeediaprojektor, plasmateleviisor, süle- ja pihuarvuti, DVD-seadmed, koopiamasin olid algselt mõeldud kontorisse ja/või ärikasutajale, kuid kõike neid võib leida juba ka kodudest, tegelemas rohkem meelelahutuslike ülesannetega.
Samas näiteks veebikaamera ja arvuti helikaart, mis algselt olid mõeldud koduarvuti kasutajatele, on nüüd peaaegu iga kontoriarvuti koostisosa.
Samsung ja Toshiba moodustasid hiljuti TSST-nimelise ühisettevõtte (Toshiba Samsung Storage Technology). Kuna mõlemad firmad on hoolega arendanud oma tooteid, on uus firma konkurentsivõimeline DVD-seadmete turul, ükskõik mis suunas tehnoloogia ei areneks.
Hetkel ollaksegi teelahkmel, mis suunas edasi liikuda. Üks variant on kasutada punast, teine sinist laserit. Punase laseri (red laser) tehnoloogia võimaldab toota 9 GB suuruseid plaate, sinise laseri tehnoloogia seevastu umbes 23 GB suuruseid plaate. Kuna uue tehnoloogia edu taga on pea alati kokkusobivus olemasoleva tehnoloogiaga, on väga tõenäoline, et tullakse turule ka seadmetega, mis suudavad lugeda ja kirjutada nii punase kui ka sinise laseri tehnoloogia DVD-plaate.
Autor: Alar Pardla