• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pindi Kinnisvara sisenes Tallinna haldusturule

    Kokku võttis kevadel aktiivselt tegutsema hakanud Pindi Kinnisvarahaldus Kreetalt üle 300 lepingut, peamiselt Tallinna kesklinnas. Lisaks koristab ettevõte politseimaja Pärnu maanteel ja keskraamatukogu ning hooldab pooli Tallinna linna bussiootepaviljone. Selle aasta käibeks prognoosib firma 7 miljonit krooni ning ka väikest kasumit.
    ?Haldus- ja hooldusfirma on minu jaoks hetkel prioriteet,? tunnistas Pindi Kinnisvara nõukogu esimees Kalev Roosiväli. ?Kui maakleri- ja hindamisteenuse osas enam suurt kasvu pole võimalik teha, siis halduses ma ülemist piiri ei näe, kõik on võimalik.?
    Siiski on halduse turg tema sõnul keeruline, sest osalejaid on palju ja konkurents tihe, mistõttu on ka hinnad ja kasumlikkus madalal. ?Kui suudame toimetada viieprotsendilise rentaablusega käibelt, saame hakkama,? lisas Roosiväli.
    Pindi Kinnisvarahaldus püüab tema sõnul keskenduda täisteenuse pakkumisele ? haldamisest ja hooldamisest remondi- ning eripuhastusteenuse osutamiseni välja.
    ?Selliseid polegi väga palju, enamasti ollakse spetsialiseerunud ühele alale ning muud teenused ostetakse allhankena,? selgitas Roosiväli.
    Esimesed tegutsemiskuud on Roosiväli sõnul väga hästi läinud.
    ?Võrreldes kahe suure vaalaga ? BREMi ja Minu Varaga ? oleme meie kasvanud ja nemad vaikselt, ent järjepidevalt kliente kaotamas,? ütles Roosiväli. ?Tahame pikemas perspektiivis neile tõsiselt kanna peale astuda.?
    Järgmisel aastal kavatseb ettevõte haldusteenust osutama hakata ka Tartus ja Pärnus, lisaks vaadatakse Riia poole. ?Balti mastaap pole enam sõnakõlks, vaid karm reaalsus, kui tahad investoritele atraktiivne olla,? lisas Roosiväli.
    BREM Kinnisvarahoolduse juhatuse esimees Vello Mäesepp ei pidanud Pindi Kinnisvarahaldust mingilgi määral tõsiseltvõetavaks konkurendiks.
    ?Nad on ju nii väike firma, see pole Tallinnas midagi,? imestas Mäesepp Pindi Kinnisvarahalduse käivet kuuldes ja ei usu, et uus tulija võiks tänavu ligi 100 miljoni kroonist käivet ootavalt BREMilt kliente üle lüüa.
    ?Kõik trügivad turule ja on oma arust kõvad tegijad, kuid kogemus ja professionaalsus mängivad siin rolli,? ütles ta. ?See on hea, kui julgust on, aga kas plaanid ka täide lähevad, on teine asi.?
    Arco Vara Kinnisvarahalduse juhataja Rainer Ilves nentis, et täna Pindi neile haldusturul veel konkurendiks ei ole, ?aga ei tea ju, mis homme saab?.
    ?Nad ei ole praegu ikka üldse turul nähtavad. Palju tööd tuleb veel teha,? lisas Ilves.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
President saatis kollektiivlepingu seaduse riigikokku tagasi
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata kollektiivlepingu seaduse ja saatis selle tagasi parlamenti, kuna riigipea hinnangul on parlament seadust vastu võttes rikkunud iseenda kodu- ja töökorra seadust.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.