• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansapank ja Harju Elekter tõusuvees

    Hansapanga aktsia kerkis 0,57 protsenti, 138,47 kroonini, mis on uus kõrgtase. Uue hinnarekordi saavutas ka Harju Elektri aktsia, mis sulgus 140,82 kroonil.
    Panga aktsia peaks püsima tähelepanu keskpunktis, võimalik on uute hinnarekordite vallutamine. Hansapanga aktsia on käesoleval aastal kerkinud 63 protsenti. Iga tagasilöök on osutunud heaks ostuvõimaluseks.
    Peamise riskina näen negatiivseid sündmusi majanduses, mis mõjutavad tugevalt ka pangandust. Näiteks võiks välja tuua kinnisvarakrahhi, mis annaks valusa löögi kogu pangandussektorile. Kuid see võib tulla alles aastate pärast või lastakse õhku kinnisvara hindadest välja aeglaselt. Hetkel voolab välisinvestorite raha turule ja Hansapanga aktsia on selges tõusutrendis, mistõttu pole mõistlik üldise liikumissuuna vastu panustada.
    Harju Elektri aktsia hinnatõusu põhjuseid tuleb otsida firma kolmanda kvartali majandustulemustest. Firma ärikasum enam kui kahekordistus. Tegemist on nn püsiva tuluga, mida firma suudab teenida. Varem tõstis väärtpaberi hinda finantsinvesteeringu ümberhindlusest saadud kasum. Firmale kuuluvate PKC Groupi aktsiate hind võib aga ka ebasoodsas suunas liikuda, mistõttu pole tegu püsiva kasumiga. Nüüd on suutnud ettevõte tõestada, et suudab ka põhitegevusest korralikku kasumit teenida.
    Börsi käive oli tagasihoidlik, suurima panuse andis traditsiooniliselt Hansapank, millega sooritati tehinguid 16,4 miljoni krooni eest.
    Eesti Telekomi ja Norma aktsia hinnad tõusuga kaasa ei läinud, mõlemad tegid läbi väikese languse. Norma aktsia sulgus 98,57 kroonil ehk 0,32 protsenti miinuses. Eesti Telekomi aktsia langes 0,43 protsenti, 107,96 kroonini.
    Ülejäänud põhinimekirja aktsiad kerkisid. Merko Ehituse aktsia hind on kerkinud samuti rekordilähedasele tasemele, väärtpaberi hind tõusis 2,74 protsenti, 234,70 kroonini. Suurima tõusu tegi läbi Baltika aktsia hind, mis kerkis 6 protsenti, 30,35 kroonini. Hinnatõusu peamine põhjus peitub laias ostu- ja müüginoteeringute vahes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.