Kaupade ja teenuste turul on käivitunud õige tendents, mille ühine nimetaja on ratsionaalsus. (Ja mille vastand võiks olla luksus, külluslikkus, eksklusiivsus.)

Kas igapäevases toidu- ja esmatarbekaubakaupluses peab ikka müügil olema näiteks eluskala, kookospähkel, margiveinid? Või piisab igapäevaseks valikuks ka vähesemast, mis tänu suuremale käibele on odavam? Kui katan sünnipäevalauda, küllap leian siis ka eksklusiivsema valikuga kaupluse üles, et sealt mõnda imevidinat varuda.

Ent nii, nagu igapäevajutud saab inimene aetud väidetavalt üksnes 500 sõnaga, nii olen üsna rahul discounter?i valikuga. Sünnipäevakõne ettevalmistamiseks saab ju uurida võõrsõnade leksikoni.

Lennukipiletid olid ülikallid, ehkki need polnud lennud Concorde?iga. Lennufirmad põhjendasid kõrget hinda küll lennujaamatasude, küll kalli kütusega, rangete ohutusnõuetega. Valdo Randpere tegi asjakohase võrdluse, et Kuu peale lendamise reisijakilomeeter tuli ka odavam kui Euroopa kohal lennates. Kuni ükskord tõestasid nn odavlennufirmad, et võimalik on tunduvalt odavamalt lennata.

Kas revolutsioon aeronautikas? Vaevalt. Korjati ära ajalehed, ei toitlustatud ega joodetud enam tasuta, ilmselt ei näidata enam videost tobedavõitu komöödiat, kuid ikka on lennukid täis. Kõik need lennureisi aksessuaarid võiksid ju soovijaile olla, aga maksta nende eest kõva hinnalisa, jätmata samas loobumisvabadust?

Hästi, maandutakse varulennuväljale ja ebamugaval ajal, mis teeb lisatüli ja põhjustab lisakulu. Regulaarsed lennuväljad ? Vantaa Helsingis ja Arlanda Stockholmis ? on ometi linnasüdamest samuti üsna kaugel. Kuid Tallinna lennujaama puhul ei muutu midagi: lennuväli on linna piires ja lennujaamatasu ei sõltu reisi kellaajast. Odavlennud las tulla siiapoole.

Veel näiteid. Piltide ilmutamise ja tegemise hind, nii nelja krooni ringis, oli juurdunud nii tugevalt, et siit revolutsioon lausa raksas sisse ? K-Arvutisalong suudab teha pilte umbes kolm korda odavamalt.

Endine kontsessiooniga Eesti Telefon võttis välismaale helistamise eest hingehinda: kaugemad kohad isegi mitukümmend krooni minut. Kontsessioon kadus ja üle lombi helistamine maksab mõni kroon minut ? on võimalik küll. Mobiiliminutite hinnad on samuti langenud, konkurents toimib. Ilmselt on oma osa internetil, sest helistamise asemel saab meilida või reaalajas ?kirjalikult? vestelda.

Ehitus- ja kinnisvarabuumi tekitas laenuintresside langus. Tõsi, ka Euribor langes, aga mitte nii palju kui intressimarginaal, mis andis lõviosa langusest. Kindlasti on klientide maksekäitumine paranenud, ent kas nii palju, et marginaal kukuks 10 protsendilt ühele? Laenuportfelli maht on sedavõrd kasvanud, et ka madal marginaal tagab pankadele rekordilised kasumid.

Kas millegi hind siis ei tõusegi? Oo ? administratiivsed (monopoolsed) hinnad muidugi. Konkurents, vaba turg ei toimi energeetikas, vee- ja prügimajanduses. Eriti tagurlik on uue jäätmeseaduse punkt, et uuest aastast määrab kohalik omavalitsus sinu majale, korteriühistule, konkreetsele piirkonnale ühe kindla jäätmekäitleja, keda vahetada ei saa. Kui seni konkurents prügimajanduses veel kuidagi toimis, siis edaspidi mitte.

Valikuvõimaluse äravõtmine tekitab protesti: tahaks meelega natuke saastata, näiteks käristada uuest jäätmeseadusest mõned paragrahvid välja, rebida peenikesteks tükkideks ja lendu lasta.

Ei ole võimalik ? kuni ükskord keegi tõestab, et on küll võimalik, peaks iga kord andma võimsa positiivse ohoo-elamuse, avardama ilmapilti. Eesti on korda saatnud asju, mis meie nõuandjate arvates poleks pidanud õnnestuma.

Kuid vormistada on jäänud veel mõned karismaatilised õnnestumised. Vasakpoliitikute, ja mitte üksnes, korrutatav mantra on, et tulumaksumäära ei saa sellepärast alandada, sest siis ei saavat enam riigi funktsioone jätkata, pole lihtsalt raha. Näitame, et tulumaksumäära saab alandada ja riigiga ei juhtu muud, kui riik tugevneb.

Autor: Mati Feldmann