Lennukipiletid olid ülikallid, ehkki need polnud lennud Concorde?iga. Lennufirmad põhjendasid kõrget hinda küll lennujaamatasude, küll kalli kütusega, rangete ohutusnõuetega. Valdo Randpere tegi asjakohase võrdluse, et Kuu peale lendamise reisijakilomeeter tuli ka odavam kui Euroopa kohal lennates. Kuni ükskord tõestasid nn odavlennufirmad, et võimalik on tunduvalt odavamalt lennata.
Kas revolutsioon aeronautikas? Vaevalt. Korjati ära ajalehed, ei toitlustatud ega joodetud enam tasuta, ilmselt ei näidata enam videost tobedavõitu komöödiat, kuid ikka on lennukid täis. Kõik need lennureisi aksessuaarid võiksid ju soovijaile olla, aga maksta nende eest kõva hinnalisa, jätmata samas loobumisvabadust?
Hästi, maandutakse varulennuväljale ja ebamugaval ajal, mis teeb lisatüli ja põhjustab lisakulu. Regulaarsed lennuväljad ? Vantaa Helsingis ja Arlanda Stockholmis ? on ometi linnasüdamest samuti üsna kaugel. Kuid Tallinna lennujaama puhul ei muutu midagi: lennuväli on linna piires ja lennujaamatasu ei sõltu reisi kellaajast. Odavlennud las tulla siiapoole.
Veel näiteid. Piltide ilmutamise ja tegemise hind, nii nelja krooni ringis, oli juurdunud nii tugevalt, et siit revolutsioon lausa raksas sisse ? K-Arvutisalong suudab teha pilte umbes kolm korda odavamalt.
Endine kontsessiooniga Eesti Telefon võttis välismaale helistamise eest hingehinda: kaugemad kohad isegi mitukümmend krooni minut. Kontsessioon kadus ja üle lombi helistamine maksab mõni kroon minut ? on võimalik küll. Mobiiliminutite hinnad on samuti langenud, konkurents toimib. Ilmselt on oma osa internetil, sest helistamise asemel saab meilida või reaalajas ?kirjalikult? vestelda.
Ehitus- ja kinnisvarabuumi tekitas laenuintresside langus. Tõsi, ka Euribor langes, aga mitte nii palju kui intressimarginaal, mis andis lõviosa langusest. Kindlasti on klientide maksekäitumine paranenud, ent kas nii palju, et marginaal kukuks 10 protsendilt ühele? Laenuportfelli maht on sedavõrd kasvanud, et ka madal marginaal tagab pankadele rekordilised kasumid.
Kas millegi hind siis ei tõusegi? Oo ? administratiivsed (monopoolsed) hinnad muidugi. Konkurents, vaba turg ei toimi energeetikas, vee- ja prügimajanduses. Eriti tagurlik on uue jäätmeseaduse punkt, et uuest aastast määrab kohalik omavalitsus sinu majale, korteriühistule, konkreetsele piirkonnale ühe kindla jäätmekäitleja, keda vahetada ei saa. Kui seni konkurents prügimajanduses veel kuidagi toimis, siis edaspidi mitte.
Valikuvõimaluse äravõtmine tekitab protesti: tahaks meelega natuke saastata, näiteks käristada uuest jäätmeseadusest mõned paragrahvid välja, rebida peenikesteks tükkideks ja lendu lasta.