• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ei ole võimalik hinda langetada? On võimalik!

    Kaupade ja teenuste turul on käivitunud õige tendents, mille ühine nimetaja on ratsionaalsus. (Ja mille vastand võiks olla luksus, külluslikkus, eksklusiivsus.)
    Kas igapäevases toidu- ja esmatarbekaubakaupluses peab ikka müügil olema näiteks eluskala, kookospähkel, margiveinid? Või piisab igapäevaseks valikuks ka vähesemast, mis tänu suuremale käibele on odavam? Kui katan sünnipäevalauda, küllap leian siis ka eksklusiivsema valikuga kaupluse üles, et sealt mõnda imevidinat varuda.
    Ent nii, nagu igapäevajutud saab inimene aetud väidetavalt üksnes 500 sõnaga, nii olen üsna rahul discounter?i valikuga. Sünnipäevakõne ettevalmistamiseks saab ju uurida võõrsõnade leksikoni.
    Lennukipiletid olid ülikallid, ehkki need polnud lennud Concorde?iga. Lennufirmad põhjendasid kõrget hinda küll lennujaamatasude, küll kalli kütusega, rangete ohutusnõuetega. Valdo Randpere tegi asjakohase võrdluse, et Kuu peale lendamise reisijakilomeeter tuli ka odavam kui Euroopa kohal lennates. Kuni ükskord tõestasid nn odavlennufirmad, et võimalik on tunduvalt odavamalt lennata.
    Kas revolutsioon aeronautikas? Vaevalt. Korjati ära ajalehed, ei toitlustatud ega joodetud enam tasuta, ilmselt ei näidata enam videost tobedavõitu komöödiat, kuid ikka on lennukid täis. Kõik need lennureisi aksessuaarid võiksid ju soovijaile olla, aga maksta nende eest kõva hinnalisa, jätmata samas loobumisvabadust?
    Hästi, maandutakse varulennuväljale ja ebamugaval ajal, mis teeb lisatüli ja põhjustab lisakulu. Regulaarsed lennuväljad ? Vantaa Helsingis ja Arlanda Stockholmis ? on ometi linnasüdamest samuti üsna kaugel. Kuid Tallinna lennujaama puhul ei muutu midagi: lennuväli on linna piires ja lennujaamatasu ei sõltu reisi kellaajast. Odavlennud las tulla siiapoole.
    Veel näiteid. Piltide ilmutamise ja tegemise hind, nii nelja krooni ringis, oli juurdunud nii tugevalt, et siit revolutsioon lausa raksas sisse ? K-Arvutisalong suudab teha pilte umbes kolm korda odavamalt.
    Endine kontsessiooniga Eesti Telefon võttis välismaale helistamise eest hingehinda: kaugemad kohad isegi mitukümmend krooni minut. Kontsessioon kadus ja üle lombi helistamine maksab mõni kroon minut ? on võimalik küll. Mobiiliminutite hinnad on samuti langenud, konkurents toimib. Ilmselt on oma osa internetil, sest helistamise asemel saab meilida või reaalajas ?kirjalikult? vestelda.
    Ehitus- ja kinnisvarabuumi tekitas laenuintresside langus. Tõsi, ka Euribor langes, aga mitte nii palju kui intressimarginaal, mis andis lõviosa langusest. Kindlasti on klientide maksekäitumine paranenud, ent kas nii palju, et marginaal kukuks 10 protsendilt ühele? Laenuportfelli maht on sedavõrd kasvanud, et ka madal marginaal tagab pankadele rekordilised kasumid.
    Kas millegi hind siis ei tõusegi? Oo ? administratiivsed (monopoolsed) hinnad muidugi. Konkurents, vaba turg ei toimi energeetikas, vee- ja prügimajanduses. Eriti tagurlik on uue jäätmeseaduse punkt, et uuest aastast määrab kohalik omavalitsus sinu majale, korteriühistule, konkreetsele piirkonnale ühe kindla jäätmekäitleja, keda vahetada ei saa. Kui seni konkurents prügimajanduses veel kuidagi toimis, siis edaspidi mitte.
    Valikuvõimaluse äravõtmine tekitab protesti: tahaks meelega natuke saastata, näiteks käristada uuest jäätmeseadusest mõned paragrahvid välja, rebida peenikesteks tükkideks ja lendu lasta.
    Ei ole võimalik ? kuni ükskord keegi tõestab, et on küll võimalik, peaks iga kord andma võimsa positiivse ohoo-elamuse, avardama ilmapilti. Eesti on korda saatnud asju, mis meie nõuandjate arvates poleks pidanud õnnestuma.
    Kuid vormistada on jäänud veel mõned karismaatilised õnnestumised. Vasakpoliitikute, ja mitte üksnes, korrutatav mantra on, et tulumaksumäära ei saa sellepärast alandada, sest siis ei saavat enam riigi funktsioone jätkata, pole lihtsalt raha. Näitame, et tulumaksumäära saab alandada ja riigiga ei juhtu muud, kui riik tugevneb.
    Autor: Mati Feldmann
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Aasia aktsiad langesid koos USA futuuridega
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Ukraina rahandusminister: olukord majanduses on keeruline, aga saame hakkama Ukraina riigieelarve puudujääk küündib 15 miljardi dollarini
Venelased okupeerisid ja blokeerisid Ukraina peamised sadamad ning sundisid sulgema enamiku sealsetest ettevõtetest, kuid Ukraina rahandusminister Sergi Martšenko on optimistlik.
Venelased okupeerisid ja blokeerisid Ukraina peamised sadamad ning sundisid sulgema enamiku sealsetest ettevõtetest, kuid Ukraina rahandusminister Sergi Martšenko on optimistlik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.