Börsikommentaar: fondiemissiooni ja spliti mõju on eelkõige psühholoogiline

Kalevi <GR#EE.KALEV> fondiemissioon oli sel aastal juba teine, mida Eesti börsiettevõte on korraldanud. Esimese oli Hansapanga <GR#EE.HP> emissioon aprilli lõpus, pärast mida on aktsia hind kerkinud 46 protsenti.

Milleks siis korraldavad ettevõtted fondiemissioone? (Aktsionäride seisukohalt võib fondiemissioone ka splitiks nimetada, ehkki Eesti seaduste kohaselt on see juriidiliselt ebatäpne).

Fondiemissiooni ja spliti puhul ettevõtte turuväärtus ei muutu, muutub vaid aktsiate arv, ja selle võrra langeb aktsia hind madalamale. Näiteks Kalevi aktsiate arv kolmekordistus ja aktsia hind langes pärast emissioonis osalemise tähtaja lõppu kolm korda. Aktsionäridele on aktsia odavam hind psühholoogiliselt vastuvõetavam, mida näitas väga selgelt eilne päev ja Kalevi aktsiaga toimuv.

Sama oluline, aga Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate puhul (kaasa arvatud Kalevi aktsia) veel olulisem on, et tänu sellele paraneb aktsiate likviidsus.

Kui fondimemissioone ei toimuks, võib aktsiaga juhtuda nii, nagu see on toimunud legendaarse investori Warren Buffetti juhitava investeerimisfirma Berkshire Hathaway aktsiaga, mis maksab täna 81000 dollarit (veidi alla miljoni krooni) ja mida saavad endale lubada vaid üksikud vähesed. Aga see on antud juhul ilmselt Buffetti taotlus. Tallinna börsi aktsiaid kummitab aga totaalne madal likviidsus.