Kuldid rukkis ehk kuhu kadus riigi viljavaru

Sellist asja, et vili riigi julgeolekuvarudest ära kaob, oli selle aasta esimese kvartali lõpuks ilmnenud mitmel korral: esimeseks juhtumiks oli Jõgeva Viljasalve pankrotistumine 2003. aastal (kadu umbes 450 tonni vilja), teisel riigi vilja varguse korral oli kahju ulatus tunduvalt mastaapsem. Kontrollimiste tulemusel selgus, et ka Tamsalu viljahoidlas on lood keerulised ning riigi vilja on sealtki kaotsi läinud.

Rakvere Viljasalves toimepandust sai avalikkus teada selle aasta 18. märtsi meediaväljaannetest.

15. märtsil oli Rakvere Viljasalve direktor Vladimir Semjonov ASi Eesti Viljasalv juhile Ago Sootsile teatanud suure osa tema ladudes olnud riigi julgeolekuvarude kadumaminekust. ?okeeritud Soots esitas otsekohe politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks, sest kadunud viljakogused olid tõenäoliselt suured, mis tähtsaim ? kriisisituatsioonis riigile elulise tähtsusega.

17. märtsil toimunud pressikonverentsil avalikustas ASi Eesti Viljasalv nõukogu esimees Andres Varik kadunud teravilja koguse ? umbes 13 000 tonni (peamiselt rukis), mis oli ligi kolmandik strateegilisest varust.

Õigusriigis on kombeks, et pädevad asutused viivad läbi pahateinute üle uurimise, seejärel rakendatakse kohtuotsuse kohaselt meetmeid, mis loovad eeldused, et halbu tegusid teinud saavad ühiskonnast isoleerituina teatud aja jooksul oma tegude üle järele mõelda. Ühtlasi on sellega loodud eeldused, et sellistele isikutele on mõne aja jooksul tõkestatud samalaadsete tegude tegemine.

Antud loo puhul algasid sanktsioonid peale Vladimir Semjonovi patukahetsusest. Eesti Viljasalve nõukogu on neljaliikmeline: poole koosseisust nimetatab rahandusministeerium, poole põllumajandusministeerium. 17. märtsil kutsuti mõlema ministeeriumi juhi poolt nõukogu liikmed tagasi. Rakvere Viljasalve juhtkonda kuulusid varguse avalikustanud Vladimir Semjonov, tema poeg Jüri Semjonov, Vassili Karakai ja tema poeg Sergei Karakai. Kõik neli olid Eesti Keskerakonna liikmed, mille juhatus heitis mehed 18. märtsil oma ridadest välja.

Poliitilise vastutuse võttis enda peale 18. märtsil Rahvaliidu juhtkonnale tagasiastumisest teatanud Tiit Tammsaar, kes oli ühe aasta põllumajandusministri ametis olnud.

Enne avalikkuse informeerimist vilja kadumisest tegeles asja uurimisega juba politsei, kusjuures loogilisena tundus versioon, et vili oli müüdud ettevõtte kahjumi katteks. Seda võimalust kinnitas Krediidiinfo raport (1. märtsi seisuga): Rakvere Viljasalvel oli sel hetkel maksevõlgu ligi 2,2 miljonit krooni.

Kuigi tollane põllumajandusminister väitis, et jaanuaris läbiviidud kontroll ei tuvastanud mingeid olulisi puudujääke, ei saa mainitut adekvaatseks väiteks pidada, sest ? nagu tõdesid spetsialistid ? sellist kogust nii lühikese ajaga ei ole võimalik ära vedada ega ümber töödelda.

Seega on tõenäolisem, et vilja smugeldamine sai teoks varem ning pikema aja jooksul. Märtsikuu keskpaigaks olid Euroopa viljahinnad tõusnud väga kõrgele (2003. aastal Venemaal ja mitmetes Euroopa riikides aset leidnud ikalduste tõttu) ? ehk kadus riigi viljareserv sinna? Olid siis algsed põhjused, millised tahes (ettevõtte negatiivse majandusseisu parandamine, kellegi kauka täitmine või miski muu).

Kurb küll, kuid tegelikult ei anna eelnev teave suurt midagi. Aasta on lõppemas, selgust pole. Nüüdseks on kaitsepolitsei oma uurimise lõpetanud ning andnud asja prokuratuurile üle.

Põllumajandusministeeriumi ametnikel puudus kompetents, kuidas inventeerida julgeolekuvarusid ja hinnata nende säilivust. Ikka on nii, et riigiasi on paljuski mõisa köis, mis lohiseb. Keegi ei kannata ju niisuguste asjade tagajärjel isiklikku kahju.

Kui need julgeolekuvarud peavad kindlasti Eestis olema, siis on tarvis välja jõuda konkreetse inimeseni, kes nende säilimise eest vastutab. Kogu Eesti oht on minu arvates selles, et paljudes asjades piirdume poliitilise vastutusega ? minister astub tagasi ja sellega olekski nagu kõik.

Olen nõus riigikontrolli seisukohaga, mille kohaselt on olnud ASi Eesti Viljasalv nõukogu liikmete töössesuhtumine üllatavalt pealiskaudne.

Riigi julgeolekuvaru kadumamineku osas on algatatud kriminaalasi, mis peaks täpsemalt välja selgitama, kes ja mil viisil on julgeolekuvaru kadumisega seotud.

Tekitatud kahju peaks ennekõike hüvitama ikkagi kahju tekitaja ehk siis varguse toimepanija(d). Alles pärast juurdluse lõppu saame teha otsuse, millisel ajavahemikul tegutsenud ASi Eesti Viljasalv nõukogu koosseis ja kui suurel määral peaks olema kaasvastutav tekitatud kahju hüvitamisel.

Autor: Tõnis Möldre