Seetõttu jätkub trend, kus spekulatiivsed rahapaigutajad asenduvad järk-järgult strateegiliste investoritega.

Välisostjateks on endiselt enamikus Soome, Rootsi, Taani taustaga investorid, kes on Eesti turusituatsiooniga hästi kursis ning näevad meid laieneva Skandinaavia osana. Eeldatavasti ei ole lähitulevikus oodata uute äripindade arendamist.

Küll on räägitud mitmete ärihoonete püstitamist võimaldavate planeeringute kehtestamisest, sh kõrghooned Tallinnas. Lähema poole aasta jooksul siiski tõenäoliselt mastaapsemate projektidega ei alustata.

Enne ELiga liitumist tõusnud kvaliteetkinnisvaraomanike ootused alandasid müügiks pakutavate kvaliteetsete büroohoonete tootluse tasemele 8?9%. Täna on üksikud sellised objektid leidmas endale ostjaid. Sellisest trendist annab tunnistust kevadel Rävala pst 5 hoonega toimunud tehing tootlustasemel 8?9%. Samas on selge, et nimetatud üksikule tehingule tuginedes ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Suurema arvu tehingute toimumist hoiab endiselt tagasi ostjaid ja müüjaid lahutav 1?2% vahe tootlusnõuetes, mis tõenäoliselt ei kao ka lähimate aastate jooksul.

See hoiab tagasi turu aktiveerumist. Täna pakuvad investoritele üldiselt huvi kvaliteetkinnisvaraobjektid, mille tootlusnumber on kahekohaline, s.o minimaalselt 10%.

Sellisel tootlustasemel ollakse valmis tehingut sõlmima juhul, kui müügiks pakutav objekt on hästi majandatud ja madala riskitasemega.

See eeldab suhteliselt pikaajalisi lepinguid, mida ei saa ennetähtaegselt lõpetada või mida on keeruline lõpetada, ning piisavaid garantiisid (emafirma käendus, pangagarantii vms) üürnikepoolsete lepingukohustuste täitmiseks.

2004. aasta esimeses pooles ei toimunud teadaolevalt ühtegi tehingut kaubanduskeskustega. 2004. aasta teise poole alguses seevastu müüdi Torupilli Selver ja Merimetsa Selver hinnaga 126 miljonit krooni. Ostjaks oli Baltic Property Trust.

Autor: ÄP