• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurte hinnahüpete aeg saab läbi

    Seetõttu jätkub trend, kus spekulatiivsed rahapaigutajad asenduvad järk-järgult strateegiliste investoritega.
    Välisostjateks on endiselt enamikus Soome, Rootsi, Taani taustaga investorid, kes on Eesti turusituatsiooniga hästi kursis ning näevad meid laieneva Skandinaavia osana. Eeldatavasti ei ole lähitulevikus oodata uute äripindade arendamist.
    Küll on räägitud mitmete ärihoonete püstitamist võimaldavate planeeringute kehtestamisest, sh kõrghooned Tallinnas. Lähema poole aasta jooksul siiski tõenäoliselt mastaapsemate projektidega ei alustata.
    Enne ELiga liitumist tõusnud kvaliteetkinnisvaraomanike ootused alandasid müügiks pakutavate kvaliteetsete büroohoonete tootluse tasemele 8?9%. Täna on üksikud sellised objektid leidmas endale ostjaid. Sellisest trendist annab tunnistust kevadel Rävala pst 5 hoonega toimunud tehing tootlustasemel 8?9%. Samas on selge, et nimetatud üksikule tehingule tuginedes ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Suurema arvu tehingute toimumist hoiab endiselt tagasi ostjaid ja müüjaid lahutav 1?2% vahe tootlusnõuetes, mis tõenäoliselt ei kao ka lähimate aastate jooksul.
    See hoiab tagasi turu aktiveerumist. Täna pakuvad investoritele üldiselt huvi kvaliteetkinnisvaraobjektid, mille tootlusnumber on kahekohaline, s.o minimaalselt 10%.
    Sellisel tootlustasemel ollakse valmis tehingut sõlmima juhul, kui müügiks pakutav objekt on hästi majandatud ja madala riskitasemega.
    See eeldab suhteliselt pikaajalisi lepinguid, mida ei saa ennetähtaegselt lõpetada või mida on keeruline lõpetada, ning piisavaid garantiisid (emafirma käendus, pangagarantii vms) üürnikepoolsete lepingukohustuste täitmiseks.
    2004. aasta esimeses pooles ei toimunud teadaolevalt ühtegi tehingut kaubanduskeskustega. 2004. aasta teise poole alguses seevastu müüdi Torupilli Selver ja Merimetsa Selver hinnaga 126 miljonit krooni. Ostjaks oli Baltic Property Trust.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.