Kolmandasse pensionisambasse raha paigutamine kasvab, kuid suuremat buumi pidurdab madal elatustase ja suur laenukoormus.
«Detsember on pensionikindlustusele hea aeg, kui tehakse ka olemasolevatesse lepingutesse täiendavaid makseid,» rääkis Postimehele Ühispanga Elukindlustuse juhatuse liige Aira Tammemäe.
«Raha tuleb viimastel päevadel pensionifondidesse palju rohkem,» kinnitas ka Hansapanga fondijuht Alvar Roosimaa.
Kui kogumispensioni ehk teise pensionisambaga oli eilseks liitunud üle 426 000 inimese, siis täiendavasse kogumispensioni ehk kolmandasse sambasse oli oma säästud paigutanud 72 500 inimest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Neist 90 protsenti kogub raha kindlustusseltsides ja kümnendik pensionifondides. Kui kindlustus annab pensioniraha säilimisele garantii, siis investeerimisfondid lubavad riskialtimatele suuremat tulu, kuid ka raha kaotamise oht on suurem. Kolmandasse sambasse on investeeritud kokku ligi miljard krooni.
Sampo Elukindlustuse turundusjuhi Hele Leppiku sõnul piirab kolmanda samba arengut ka madal elatustase ehk paljudel inimestel ei jää raha säästmiseks üle. «Samas on ka inimeste teadlikkus üsna nõrk ? ei saada aru, et vaid teisest pensionisambast ei piisa mõistliku pensioni kindlustamiseks,» lisas Leppik.