• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turvaturul suund korrastumisele ja koostööle

    Avalikkuse tähelepanu alla jõudsid ka mitmed probleemid. Juuli lõpu üleujutused tekitasid vaidlusi lepingutingimuste tõlgendamisel kindlustusvõtjate ja -andjate vahel, püstitades küsimuse loodusõnnetuste vastu kindlustamise võimalikkusest Eestis.
    Andmekaitse inspektsiooni vaidlus statistikaametiga juhtis tähelepanu nõuetele, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist.
    Turvaspetsialistid peavad möödunud aasta üheks positiivseks tulemuseks turu korrastumist. Sellele on kaasa aidanud ka uus turvaseadus, mis nõuab turvatöötajalt eksami sooritamist ning turvateenuseid osutavalt ettevõttelt litsentsi.
    Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võivad ELi liikmesriikide kindlustusandjad tegutseda Eestis, kui nad on saanud õiguse tegutseda oma asukohariigis.
    See asjaolu tuleneb ELi nn kolmanda põlvkonna kindlustusalasest direktiivist, mille kohaselt tohivad kindlustusandjad luua ELi territooriumil teises liikmesriigis esindusi ilma vastava riigi kindlustusjärelevalve loata.
    Seda õigust ei ole praeguseks kuigi aktiivselt kasutatud, kuid tõenäoliselt seisab teiste seltside Eesti turule ilmumine ees algaval aastal. See tähendab, et siin juba tegutsevatel seltsidel tuleb valmis olla tegutsemiseks tihedas konkurentsis.
    Eesti kindlustusturul tervikuna väärib tähelepanu detsembris vastu võetud uus kindlustustegevuse seadus. See on kõikide seltside igapäevaseks tööks vajalik alus. Kindlustusturg tervikuna jätkas kasvu ja kasvupotentsiaali jätkub.
    Teostus ERGO Balti seltside rahvusvahelise koostöö tähtis järk ? tegevust alustas ERGO ülebaltiline juhatus.
    Koostöö eesmärk on tagada, et kõik ERGO Baltimaade seltsid kasutaksid parimat oskusteavet ja seltside äriprotsessid oleksid harmoniseeritud.
    Lõppeval aastal oli näha turvaturu korrastumist, seda ka tarbijate seas. Märkimisväärselt kasvas avalikus sektoris teadmine, milliseid seadmeid on vaja, millistele Euroopa Liidu nõuetele peaksid tooted vastama ja mida jälgida turvatoodete ostmisel. Tõenäoliselt on tarbija teadmiste kasv seotud Euroopa Liidu ja NATO nõudmistega, kus turvalisust ei mõõdeta talupojaliku arusaamise järgi, vaid standardite ja normidega. Samas ei saa veel väita, et Eesti tarbijad järgivad alati turvastandardeid ning ebakvaliteetseid seadmeid enam ei müüda.
    Kuigi euro sularaha on Eestis liikvel juba mõnda aega, on Eesti finantsasutused valerahast tulenevasse riski seni suhteliselt külmalt suhtunud. Sel aastal hakkasid finantsasutused järjest rohkem mõtlema ka kaitsele võltsitud Euroopa ühisraha vastu.
    Enim teeb rõõmu, et varavastaste kuritegude arv väheneb kiiresti. Kindlasti on selle põhjuseks nii lukustatud trepikojad kui ka valvsad naabrid. Naabrivalve laienes aastaga tublisti. Loodi 73 uut sektorit, mis teeb koguarvuks juba 238. Naabrivalvesse on koondunud üle 6500 pere. Aktiivne töö jätkus koolides ning jõudsalt käivitus ka lasteaedade projekt. Ka Tallinna vanalinnas alustatud ärivalve areneb ning on ka andnud esimesi positiivseid tulemusi.
    Alates 1. jaanuarist 2005 muutuvad siiani maavalituste hallatavate asutustena tegutsenud päästeteenistused päästeameti kohalikeks asutusteks. Spetsialiseerumise ja kompetentsi koondumisega paraneb klienditeenindus.
    Päästeameti algatusel ja mitmete erafirmade ning omavalitsuste toel viidi sel aastal ellu projekt, mille käigus said tasuta suitsuanduri kõik esimesse klassi minevate õpilaste pered.
    Politsei reformimise käigus loodi neli politseiprefektuuri koos optimaalse politseijaoskondade ja osakondade võrguga. Sisekaitseakadeemia politseikolled ja politseikool ühinesid, kompetentsipõhisesse õppesse kandideeris rekordarv noori. Käivitumas on e-politsei projekt, mis hõlbustab politseiniku ja kodaniku suhtlemist.
    Viimase aasta ligi 20%-line usalduse tõus, kõrge 75%ni, annab politseile kindlust, et teeme head tööd ja meie sihid on õiged.
    Maanteeameti kümne aasta eest alustatud ohutuskampaaniate mõju on algusajaga võrreldes tuntav. Liiklusohvrite arv on oluliselt vähenenud, isegi kui paari aasta statistika võrdlus seda ei näita.
    Järgmisel aastal jätkuvad kõik senised kampaaniad. Turvavööde kasutamise vähenemine sunnib panema suuremat rõhku turvalisusele autos.
    Parandada tuleb liiklusõpetust koolides, sest see tagab pikaajalise positiivse mõju liikluskultuurile.
    Autor: Andres Palm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Saunumi kahjum süvenes Ettevõte laieneb aga jõudsalt
Saunum suutis esimesel poolaastal käibe seitsmekordistada, aga puhaskahjum süvenes agressiivse turunduse tõttu, selgub börsiteatest.
Saunum suutis esimesel poolaastal käibe seitsmekordistada, aga puhaskahjum süvenes agressiivse turunduse tõttu, selgub börsiteatest.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Sõõrumaa vaidlushimulisest Oliver Kruudast: nimetan seda sadomasoks
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.
Urmas Sõõrumaa väldiks lõputuid vaidlusi, millesse on ennast mässinud temaga olümpiakomiteesse kuuluv, kohtutäiturite eest pakku läinud endine suurärimees Oliver Kruuda. Mida ta olukorrast arvab, rääkis Sõõrumaa väljaandele Gentleman.