Turvaturul suund korrastumisele ja koostööle

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võivad ELi liikmesriikide kindlustusandjad tegutseda Eestis, kui nad on saanud õiguse tegutseda oma asukohariigis.

See asjaolu tuleneb ELi nn kolmanda põlvkonna kindlustusalasest direktiivist, mille kohaselt tohivad kindlustusandjad luua ELi territooriumil teises liikmesriigis esindusi ilma vastava riigi kindlustusjärelevalve loata.

Seda õigust ei ole praeguseks kuigi aktiivselt kasutatud, kuid tõenäoliselt seisab teiste seltside Eesti turule ilmumine ees algaval aastal. See tähendab, et siin juba tegutsevatel seltsidel tuleb valmis olla tegutsemiseks tihedas konkurentsis.

Eesti kindlustusturul tervikuna väärib tähelepanu detsembris vastu võetud uus kindlustustegevuse seadus. See on kõikide seltside igapäevaseks tööks vajalik alus. Kindlustusturg tervikuna jätkas kasvu ja kasvupotentsiaali jätkub.

Teostus ERGO Balti seltside rahvusvahelise koostöö tähtis järk ? tegevust alustas ERGO ülebaltiline juhatus.

Koostöö eesmärk on tagada, et kõik ERGO Baltimaade seltsid kasutaksid parimat oskusteavet ja seltside äriprotsessid oleksid harmoniseeritud.

Lõppeval aastal oli näha turvaturu korrastumist, seda ka tarbijate seas. Märkimisväärselt kasvas avalikus sektoris teadmine, milliseid seadmeid on vaja, millistele Euroopa Liidu nõuetele peaksid tooted vastama ja mida jälgida turvatoodete ostmisel. Tõenäoliselt on tarbija teadmiste kasv seotud Euroopa Liidu ja NATO nõudmistega, kus turvalisust ei mõõdeta talupojaliku arusaamise järgi, vaid standardite ja normidega. Samas ei saa veel väita, et Eesti tarbijad järgivad alati turvastandardeid ning ebakvaliteetseid seadmeid enam ei müüda.

Kuigi euro sularaha on Eestis liikvel juba mõnda aega, on Eesti finantsasutused valerahast tulenevasse riski seni suhteliselt külmalt suhtunud. Sel aastal hakkasid finantsasutused järjest rohkem mõtlema ka kaitsele võltsitud Euroopa ühisraha vastu.