ELi struktuurifondidest said projektid mullu toetust 1,9 miljardi krooni eest

2004. aastal esitati EL struktuurifondidest toetuse saamiseks ühtekokku 3460 taotlust, millest aasta lõpu seisuga oli rahastamisotsuse saanud ligi 1580 projekti kogumahus 1,9 miljardit krooni, teatas rahandusministeerium. Kõige enam esitati taotlusi koolitustoetuseks, alustavate ettevõtete käivitamiseks ja investeeringuteks põllumajandustootmisse.

Taotluste arvu poolest oli 2004. aastal populaarseim Eesti riikliku arengukava meede ?Ettevõtete arengu toetamine?. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme raames esitati kokku kolmest alameetmetest 1150 taotlust. Väga aktiivselt taotleti toetust ka koolitustoetuseks, investeeringuteks põllumajandustootmisse, võrdsete võimaluste tagamiseks tööturul, majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas ning külade taastamiseks ja arendamiseks.

?Taotlejate huvi teatud riikliku arengukava meetmete vastu oli tohutu. Mitme meetme, näiteks infoühiskonna edendamise või külade arendamise raames küsiti esimesel aastal juba rohkem toetust kui seda aastateks 2004-2006 üldse ette on nähtud. Vanade liikmesriikide kogemuste põhjal saame öelda, et projektide kvaliteedi tagamise mõttes on hea, kui taotlusi on kaks-kolm korda rohkem,? ütles rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets.

Samuti viidi edukalt läbi projektivoorud meetmes 'Võrdsed võimalused tööturul', kus kiideti heaks 32 taotlust kogumahus 302 miljonit krooni, haridusvaldkonnas, kus tööjõu paindlikkust ja elukestvat õpet edendavaid projekte otsustati rahastada 45 miljoni ulatuses ning keskkonna-infrastruktuuri arendamise meetmes, kus rahastamisotsuse said 32 projekti kogumahus 48 miljonit krooni. Lisaks läbiviidud projektikonkurssidele kinnitati möödunud aasta jooksul investeeringute kavad nii transpordi, haiglavõrgu kui kutse- ja kõrghariduse valdkonnas.

Rakendusasutustest ja ?üksustest said möödunud aastal struktuurifondide rakendamiseks akrediteeringu 16 astutust, ülejäänud kaks rakendusüksust saavutavad valmisoleku käesoleva aasta esimeses pooles. Aasta jooksul avati 47-st riikliku arengukava meetmest või meetme osast taotlemiseks 29, mitmete meetmete avamine oligi juba algselt planeeritud 2005. aastasse.

Struktuurifondide projekte oli 2004. aasta riigieelarvest planeeritud rahastada 1,6 miljardi krooni ulatuses. Reaalseid väljamakseid struktuurifondidest tehti taotlejatele aasta jooksul ca 241 miljoni krooni mahus. Eelmisel aastal kasutamata summad kanduvad käesoleva aasta eelarvesse üle ja eelmise aasta struktuurifondide rahasid on võimalik välja maksta kuni 2006. aasta lõpuni.

?Enamus vanadest liikmesriikidest ei suutnud selle programmperioodi algaastal teha ühtegi reaalset väljamakset, kusjuures nendel olid rakendussüsteemid eelnevalt juba üles ehitatud. Seega võib nii struktuurifondide käivitamise tempot kui rakendajate tööd pidada möödunud aastal väga heaks. Samuti peab rõhutama, et Rahandusministeeriumi esmaseks prioriteediks ei ole mitte kogu raha kiiresti ära kasutada, vaid riiklikus arengukavas toodud eesmärkide täitmine. 2005. aasta sügisel paigutatakse kasutamata ja ellurakendamata meetmete eelarve nendesse meetmetesse, kus ressursid on juba ära kasutatud,? märkis Renaldo Mändmets.

Asekantsleri sõnul on murettekitavam ühtekuuluvusfondi projektide ettevalmistamise ja hangete venimine. 2004. aastaks planeeritud projekte ei jõutud täies mahus hakata ellu rakendama. ?Momendil ei ole karta rahade kaotsiminekut, aga maanteede projektide ettevalmistamine on oluliselt aeglustumas tee-ehituse aluste maade võõrandamise komplitseerituse tõttu. Neid protseduure on vaja lihtsustada ja kiirendada,? lisas ta.