Usaldus on koostöö eeldus

Hea koostöö meeskonnas ehk tulemuslik ja nauditav tegevus ühise eesmärgi nimel eeldab usaldust.

Eelkõige pean oluliseks kolleegide usaldamist selles mõttes, et neid ei kahtlustata kehvas töösoorituses. Edukas meeskonnas ollakse reeglina kindlad kaaslaste professionaalsuses ja vastutustundes. See eeldab üksteise tundmist. Juhul, kui kaaslasi piisavalt ei tunta, kiputakse nendes nägema endale omaseid puudusi ja nõrkusi. Eriti sel juhul, kui partneri käitumine tundub arusaamatuna, mõeldakse selle põhjused enese eripärast ja rikutuse astmest tulenevalt juurde.

Lisaks erialasele küljele hõlmab usaldus teatud avatust, valmisolekut omavahel informatsiooni, arvamusi ja tagasisidet vahetada.

Oleme oma kogemuse põhjal konsultantidena märganud mitmeid tegureid, mis usaldust ettevõttes vähendavad.

Üheks selliseks on muutuvad või vastuolulised sõnumid juhtidelt (nt eesmärkide, tulevikuperspektiivide, standardite ja motiveerimise kohta).Samuti ka info vähesus, kuulujutud, mida ametlikes allikates ei kommenteerita.

Kasuks ei tule järeleandmiste tegemine kokku lepitud kvaliteedis või tegevusstandardites. Halba võib teha ka tagasiside, sh negatiivse tagasiside puudumine või pealiskaudne, silmakirjalikuna tunduv tagasiside. Usaldust kahandavad ebamugavate või mingis mõttes ?poliitiliste? teemade vältimine ? näiteks kellegi alkoholism või ebasobivad suhted, juhtide ebakompetentsena või kohatuna tunduv käitumine. Samuti ka eelnenud kogemused, kus usaldust on kuritarvitatud (mitte tingimata otseste kolleegide poolt), mõjuvad ka samas valdkonnas toimunud sündmused laiemalt.

Usalduse vaenlasi kirjeldasid mullu Harvard Business Review?s rahvusvahelisele kogemusele toetudes Robert Galford ja A. S. Drapeau. Kuna usaldus on koostöö aluseks, soovitan teda nende vaenlaste eest hoolikalt kaitsta.

Allikas: Karin Hango

Autor: Karin Hango