Eestit külastas 2004. aastal veidi üle nelja miljoni turisti, nendest pooled soomlased.
Just nende arvel on Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel tulnud siseturu müügi 13protsendiline kasv, müük ulatus 2004. aasta üheksa esimese kuuga 2,2 miljardi kroonini.
Hinnanguliselt andsid turistid alkoholiostudega 23 protsenti käibest. Kokku viisid turistid Eestist ära neli miljonit liitrit 100protsendilist alkoholi. Kauplustest osteti sellest kogusest 2,6 miljonit liitrit, laevadelt 1,4 miljonit liitrit.
Et turistile mõeldakse, annab EKI vanemteaduri Liina Ernitsa sõnul tunda ka poodides pakutavas viina ja õlle sortimendis. Poodides on võimalik valida järjest suurema hulga Soome, Rootsi ja Venemaa päritolu markide vahel. Ernitsa sõnul on kasvanud alkoholi import Eestisse. Üks võimalikke põhjuseid ongi turistide meelitamine.
Kasvanud on keskmine liitrite arv, mis turistid kauplustest kaasa viivad. Kui 2003. aastal ostis üks turist korraga poolteist liitrit viina, siis 2004. aastal juba kolm liitrit.
EKI direktori Marje Josingu sõnul on turistide jaoks kujundatud omapärane sortiment. Nii võivad turistid osta laevast viinakohvreid, mis sisaldavad kümmet pooleliitrist pudelit või õllekohvreid 24 0,33-liitrise pudeliga. Josingu sõnul läheb põhjanaabritele hästi kaubaks 80protsendiline viin. ?Juhin tähelepanu asjaolule, et sellist viina ei tohi Soome poodides müüa,? ütles ta.
Vaatamata Soome langetatud alkoholiaktsiisile on vahe õlle hindades kolmekordne. Eesti riik teenib alkoholiaktsiisi näol Marje Josingu sõnul poolteist miljardit krooni.
Pärast Euroopa Liiduga liitumist on aktsiisimaksuga maksustatud ka laevad. Laevadele kadus soodus tax-free kaubandus, kuid reisivate turistide arv on tõusnud rohkem kui 5 protsenti.
Hoopis rohkem on aga kasvanud üleveetavate autode arv ? 61 protsenti, samuti bussid ? 54 protsenti. Võimalik põhjus on soov viia kaasa rohkem odavat alkoholi.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.